"Teadmiseks mäevallutajatele" (Aconcagua) 15.03.1997 "Laupäevaleht"
"Lumeleopardid" (Han-Tengri vallutamisest) 1987 "Edasi"
"Mägedeta maa mäeinstruktorid" 1986 "Rahva Hääl"
"Kuue nädalaga kolm kõrgtippu" 1985 "Rahva Hääl"
"Tallinna nimi 6047 meetri kõrgusele" august 1984 "Õhtuleht"
"Pamiiri südames" (Tartu Ülikooli mäetipp) oktoober 1982 "Horisont"


Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost


NB! Siin lehel olev info on kuni aastani 2004 võetud raamatust Matkaspordi käsiraamat (seda on hilisemate täpsustustega täiendatud mõnes kohas). Hilisem info on kokku kogutud Jaan Künnap, Viktor Palm, Tarmo Riga, Indrek Martin ja paljude teiste (kes igaüks mõnda fakti teadis täiendada) abiga.


Et nimekiri liiga kribuks ei läheks, siis paneme siia kirja
üle 5000m või 5A kategooria tõusud ja kontinentide kõrgemad tipud.

Kui leiad siit lehelt mõne faktivea, või oskad seda nimekirja täiendada uute sissekannetega, siis anna sellest aga julgesti teada - indrek.martin [ät] gmail.com




Esimene teadaolev mägironija Eestimaal oli Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot, hilisem Tartu Ülikooli rektor. Pärast 1814.a. Tartu Ülikooli lõpetamist veetis Parrot järgmised viis aastat Lääne-Euroopas ning tegi reise Alpidesse ja Püreneedesse. Üritades Monte-Rosa (4634m) tõusu, jõudis ta kõrguseni 3915m, Püreneedes tõusis ta aga kõrguselt teisele tipule Maladettale (3365m) ja teadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule Mon-Perdjule (3346m). 26.09.1829 tõusis J.J.F. Parrot koos Khachatur Abovian’iga (hilisem kuulus Armeenia poeet) Suur-Ararati (5165m) tippu juhtides ulatuslikku uurimisretke, mille käigus uuriti Maa gravitatsiooni ja magnetismi, orograafiat, mäestike geoloogilist ehitust, lumepiiri kõrgust, kliimat, taimkatte kõrgusvööndeid jne.

Organiseeritud mägironimine algas Eestis palju aastaid hiljem.

Eesti alpinismi üks rajajaid, meie grand old man, nüüd juba manalasse varisenud Peeter Varep (03.05.1914-16.03.1984) käis vahetusüliõpilasena Tatra mägedes (Zakopanes) ja sai sealt hamba verele.

1956

• Peeter Varep hankis 6 tuusikut alpilaagrisse Baksan. Läbinud õppeprogrammi, tõusid 28.juunil Azau-Bashi (3800m) tippu Leida Hellak, Hillar Kaal, Astra Maltsaar, Albert Sulg ja Peeter Varep. Tõusu lihtsale 1B tipule ja märgi NSVLi Alpinist omistamist ongi loetud Eesti alpinismi sünniks.
• Esimene eestlane Elbruse (5642m) tipus 11.08.1956 - Bernald Sillaots.

1957

• Eesti esimese alpinaadi juhiks oli Peeter Varep. 29.-30.07.1957 tõusis 18 eesti alpinisti Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbekile (5033m).
• 4. raskuskategooria marsruut Lagan-Hohi tipp (Bruno Saul ja Eduard Schults).
• Esimesed kaljuronimisvõistlused, milles eestlased osalesid, olid Balti liiduvabariikide esivõistlused Lätis, Olinkalnsis. Võitjad olid Hillar Kaal ja Kaia Kalamees-Kõrge.
• Loodi Spordiühingu Kalev alpinismisektsioon (hiljem moodustati sellest Tallinna Alpinismiklubi).

1958

• Esimene Suur mägi oli Eestile Elbrus (5642m), millele 04.08.1958 tõusis sakslaste grupis Jaanus Orgulas. Päev hiljem tõusid tippu veel 31 eestlast. Juhtideks olid Hillar Kaal, Väino Lepasepp, Albert Sulg ja Peeter Varep. Alates samast aastast mitmekordistus eestlastele eraldatud alpinismilaagri tuusikute arv.
• 4.raskuskategooria marsruut (Jüri Martin).
• Oluliseks tõukeks arengus oli tihedate koostöösidemete loomine Läti ja Leedu alpinismiklubidega ja 1958. aastast alates mindi mägedesse enamasti juba koos, samasse laagri vahetusse. Järgmised oluliseks rajajooneks oli juba 1962. aasta alpiniaad, mil palju eestlasi käis ära Elbruse idatipus (5621m).

1959

• Tartus asutati Alpiklubi Firn. Asutajad: Jüri Martin, Vello Park ja Rein Küttim.
• ENSV Matkaspordi Föderatsiooni asutamine suunamaks matkamist, alpinismi ja orienteerumist.

1960

• Ekspeditsioon Pamiiris Taga-Alai ahelikus. 30.07.1960 esmavallutati Lenini mäe lähistel 6211-meetrine tipp ja nimetati Estonia mäetipuks. Ekspeditsiooni liikmed: Peeter Varep (ekspeditsiooni ülem), Hillar Kaal (tõusu juht), peatreener Heino Paltser, radist Juhan Ahlberg, majandusülem Albert Sulg, arst Kalju Jõeväli, kinooperaator Otto Neiman (haigestus), Jukk Raudsepp, Jüri Martin, Väino Lepasepp, Felix Jürna, Ilmar Milliste, Eduard Schults, Lea Kukk-Prunsvelt, Aita Lumiste-Eek. Tolle ajajärgu suursaavutus. Teole annab kaalu, et kuigi kellelgi Kalevi alpinistidest polnud isegi 2. spordijärku, saadi tõusuks siiski NSV Liidu Alpinismiföderatsiooni luba.
• Peeter Varepi poolt kuni 1973. aastani juhitud Kalevi Alpinismisektsioon kavandas alpinismi arenguplaani alates 1961. aastast. See nägi ette võimalikult suure hulga alpinismiinstruktorite koolitamise, et õpetajate ja treenerite puudus ei takistaks väljaõpet. Veel sisaldas plaan ENSV ümmargustele tähtpäevadele pühendatud ekspeditsioonide läbiviimist NSVLi 7000-listele tippudele. Lihtsamast raskemale: 1965 Lenin (7134m), 1970 Kommunism (7495m) ja Korzhenevskaja (7105m), 1975 Pobeda (7439m). Viimane on maailma põhjapoolseim 7000-line, Kommunismist raskem ja karmima kliimaga. Nende nelja mäe vallutamine andnuks ka hinnatud "Lumeleopardi" tiitli.

1962

• Läbisid Eesti esimese 5A-kategooria marsruudi Alma Ata lähistel Tjan-Shanis mäe Tshekist tippu Peeter Varep, Hillar Kaal ja Albert Sulg.

1964

• Esimese 5B läbis Heino Paltser mitte-eestlaste alpinismiinstruktorite grupis Kaukaasias.
• Esimene eestlane, kes tõusis 7000-lisele, oli Tallinnas alpinistiks saanud Enn Veerte, kes tõusis Kesk-Aasia sõjaväeringkonna ekspeditsioonis Lenini mäetippu (7134m).

1965

• 14 eestlast (ekspeditsiooni juht Peeter Varep, treener Heino Paltser) tõusid 11.08.1965 Leninile (7134m). Tipus olid Heino Paltser (juht), Albert Sulg, Felix Jürna ja Peeter Varep. Teine grupp (lõuna poolt) Ragnar Palmre juhtimisel: E. Agasilt, Kaljo Palmiste, Ilmar Palo, Vello Park, Ilmar Priimets, S. Rehtsalu, Jüri Tohver, Ain Uusna ja T. Salo. Tõusuga lõunast saadi Nõukogude Liidu esivõistlustel 4. koht. Baltikumi alpinistidel oli tõus esimene ja tunnistati parimaks.

1967

• Jõudsid Lenini (7134m) tippu veel 3 eestlast: Eesti tolleaegne parim kaljuronija Vello Vets, rezhissöörina Peet Väinastu ja operaatorina Andres Sööt.
• Tegevust alustas Tartu mägimatkakool.

1968

• Esimese eestlasena läbis 6. kategooria marsruudi Vello Park (Ailama teine bastion) grusiinlaste grupis. Grupp tuli selle marsruudiga Gruusia meistriks alpinismis.

1969

• Heino Paltseri juhtimisel läbis grupp (P. Palmre, J. Sumeri ja venelane A. Sakash) Tjan-Shanis Korona 5 torni, mis tunnistati Baltikumi parimaks tõusuks.

1970

• III Eesti Pamiiri-ekspeditsioon (Kommunism 7495m ja Korzhenevskaja 7105m) oli edukas. 12 meest Ilmar Priimetsa juhtimisel tõusid Korzhenevskajale, 8 meest (Ilmar Priimets, Jaak Sumeri, Tõnu Tennisson, Jüri Tohver, Ain Uusna, Priit Vürst, Kuldev Ääremaa) Heino Paltseri juhtimisel Kommunismile. Kommunismile tõus oli esimene Baltikumis ja tunnistati parimaks tõusuks. Ühtlasi saavutasid neli eestlast „Pamiiri Lumeleopard“ (vajalikud tipud: Lenin (7134m), Korzhenevskaja (7105m) ja Kommunism(7495m)) tiitli.
• Kommunismi tippu tõusis Donetski kaevurite meeskonna koosseisus (grupijuht B. Sivtsov) filmirezhissöör Peet Väinastu-Peters, dokumentaalfilmi "Mäemeister" võtteid tehes. Mäkketõus pälvis Ukraina alpinismi meistrivõistlustel hõbemedali.
• Algas valmistumine 1975.a. Pobeda (7439m) ekspeditsiooniks. Et toimuma hakkas põlvkondade vahetus ja tegu oli mäega, kus enne esmatõusu oli hukkunud paarkümmend alpinisti, kavandati 2 ettevalmistavat ekspeditsiooni: 1973.a. Edela-Pamiiri, üle 6000-listele tehnilistele ja 1974.a. Leninile lõpliku valiku tegemiseks.

1972

• Peeter Varep tõusis Pamiiris Kommunismi tippu (7495m), olles seega Nõukogude Liidu vanim üle 7000 meetri tõusnud inimene (58a). Temaga kaasas oli Vello Park, Kaljo Palmiste ja Ilmar Palo.
• Hukkus Heino Paltser 5B-kaljumarsruudil, (Tjan-Shan, Svobodnoja Koreja) juhusliku kivi tabatud löögist.
• Asutatakse Tallinna Alpinismiklubi.

1973

• Ekspeditsioon Edela-Pamiiri, Marxi ja Engelsi rajooni Priit Vürsti juhtimisel. Kõrgtraavers Nikoladze (6250m) – Karl Marxi tipp (6723m) (5B) Tõnu Tennissoni juhtimisel.

1974

• Ekspeditsioon Leninile (7134m) lõunast koos 7 tipu vallutamisega (2 neist esmavallutamine ja 1 esmaläbimine) Ilmar Priimetsa juhtimisel. Leninil käisid Juhan Ahlberg, H. Kriis, Enn Branno, M. Klein, Vello Park, Kaljo Palmiste, Risto Tanner, Lembit Hiiesalu ja Ilmar Palo.
• Ekspeditsioon lõppes traagiliselt - 3 kogenud alpinisti hukkus. Lenini raskeima marsruudi läbimise lõpuosas, suhteliselt laugel nõlval ilmselt maavärina tõttu liikuma hakanud laviin mattis suurde jääprakku 3 meest. Hukkusid Priit Vürst, Eerik Reino ja Tõnu Tennisson. Üle noatera pääsesid Jaak Sumeri ja Enn Saar.
• Vahetult pärast katastroofi toimunud esimene välisreis (valuutavaba gruppide vahetus läänesakslastega) Saksa ja Austria Alpidesse andis palju kogemusi valdavalt noorematele osavõtjatele.
• Suleti alpinistide jaoks piiril asuv Pobeda teravate suhete pärast Hiinaga.
• Esimesed eestlased McKinley tipus (6194m), mis on Põhja-Ameerika kõrgeim tipp, väliseestlased Olaf Sööt ja Jüri Tint.

1977

• Eesti-Läti alpinistide ühisekspeditsioon Pamiiri Alai ahelikule, mitme tipu esmavallutused. Tippudele pandi nimedeks Kreuks, Anveld jne. Lätlaste grupp, kelle kooseisus oli ka Rein Loik, otsustasid ühe mäe nimeks panna Riia mäetipp (5300m).

1978

• NSV Liidu Spordikomitee rahvusvaheliste laagrite juhtkond kutsus 4 Eesti alpinisti tööle konsultantideks ja mägipäästjateks välismaalaste NSV Liidu mägedele tõuse organiseerivaisse alpilaagritesse. Sellega algas 15 aastat kestnud periood, kui neis laagreis töötas aastas kuni 15 eestlast, lisaks instruktoritele ka muudes ametites, mis võimaldas alpinistidel rohkesti tõuse sooritada. Pamiiris töötanuist kogunes 7000-si tõuse mitmel üle kümne (Ilmar Priimetsal 14). Urmas Grauen ja Ivo Parmas tegid Kaukaasias palju 5 kategooria tõuse.
• G.F.W. Parrot’ Ararati tõusu 150. Aastapäeva tähistamiseks tõusevad Pamiiris Korzhenevskaja tipule (7105m) Juhan Ahlberg, Ilmar Priimets, Enn Saar ja Jaak Sumeri.

1979

• Ekspeditsioonil Leninile (7134m) (juht Ilmar Priimets) tõusis esimese eestlannana 7000-lise tippu Helme Suuk.

1982

• Urmas Grauen läbis 6. kategooria marsruudi „Kamin Kagor“: 1200-meetrine keskmiselt 82-kraadi, kohati negatiivne sein Kesk Aasias. Marsruut läbiti halva ilma pärast 4 päeva asemel 8 päevaga.
• Tartu Ülikooli 350. aastapäevaks ekspeditsioon Kesk-Pamiiri Tanõmasi ahelikule Enn Saar'e juhtimisel. Ekspeditsiooni instruktor Jaak Sumeri ja arst Richard Villems. Ekspeditsiooni esmavallutused: tipp Tartu Ülikool 350 (6350m) – NSV Liidu tolle aja kõrgeim vallutamata mägi: Kalev Muru (juht), Anu Kallavus, Kalle Hansen, Andres Paris, Kalle Aedviir ja Jaan Künnap; tipp J. F. Parrot (6277m): Alfred Lõhmus (juht), Helme Suuk, Ivo Parmas, Ivo Goldi, Ants Salk, Ants Stern.
• IV mägimatkajate turiaadi „Baksan 82” (osales 552 matkajat) järgselt tõusid 72 matkajat Edgar Haaviku juhtimisel lõuna poolt Elbruse idatipule (5621m).
• Tartu Ülikool 350 (6350m) tunnistatu Baltikumi aasta parimaks tõusuks.
• Sel aastal osales NSV Liidu alpilaagrites rekord arv eestlasi – kokku 148 alpinisti.

1983

• Elbruse läänetipu (5642m) ületasid 16.09.1983 läänest lõunasse, (“metsikult”, pärast alpilaagrit) Ülo Suursaar, Tõnu Pullerits ja Andero Saar.
• Pamiiri-Alais Fani mägedes tõusis Raivo Plumer augustis mägimatka käigus Energia tipule (5105m).
• Avati uuesti Pobeda mäetipp (7439m) ja Pamiiri Rahvusvahelise alpilaagri grupis õnnestus Pobedale tõusta Ilmar Priimetsal ning saada esimese eestlasena „Lumeleopardi“ tiitel.

1984

• Viidi edukalt Ilmar Priimetsa juhtimisel läbi ekspeditsioon Pamiiri, omistamaks ühele 6047m kõrgusele nimeta tipule Tallinna nimi. Esmavallutusi tehti kolme grupina, kolme erinevat teed mööda: 17.08.1984 – Ilmar Priimetsa (juht), Urmas Grauen, Enn Branno ja Rein Loik; 18.08.1984 – Jaan Künnap (juht), Anu Kallavus, Kalev Muru, Andres Paris, Ants Stern ja Tõnis Lepik; 19.08.1984 – Ivo Goldi (juht), Helme Suuk, Edgar Haavik, Ants Salk, Jüri Treijar, Risto Tanner, Vello Park, Lembit Hiiesalu ja Peet Väinastu.
• 18.08 ja 20.08 tõusid Alfred Lõhmus ja Kalle Hansen esimest korda kahele, 5750- ja 5700-meetrisele tipule, millest ühele otsustati anda oma spordiühingu Kalev nimi.
• Mägimatkajad Tõivo Sarmeti juhtimisel ületavad Kesk-Pamiiris Fedtšenko liustiku ülemjooksul Umar Hajjami mäekuru (6100m) ja tõusevad Jubileinõi mäetipule (6253m).
• Tuleb ära märkida ka Tallinna Alpinismiklubi vene sektsiooni suurepäraseid saavutusi: tehti rohkeid raskema kategooria tõuse, sealhulgas Andrei Melnikovi krasnojarsklaste grupis Bodhana kaks 6. kategooria marsruuti.

1985

• Esimese eestlannana 5B-l oli Helme Suuk tehes Fani mägedes kolm 5B-kaljumarsruuti.

1986

• Rahvusvahelises alpilaagris Pamiir ’86 töötavad treener-konsultandid ja mägipäästjad Kalev Muru, Alfred Lõhmus ja Jaan Künnap tõusevad 6 nädalaga 3 kõrgtippu (Korzhenevskaja (7105m), Kommunism(7495m) ja Lenin (7134m)). Neile omistati tiitel „Pamiiri Lumeleopard“.
• Teise eestlannana 5B-l oli Anu Kallavus tehes Fani mägedes kaks 5B-kaljumarsruuti Maria ja Rudaki mägedele. Köiekaaslaseks oli Vladimir Vladimirov-Meema.

1987

• 08.08.1987 tõusid esimesed eestlased Alfred Lõhmus, Kalev Muru ja Jaan Künnap venelaste grupis Han-Tengrile (6995m (7010m)). Kuna järjekordselt oli Pobeda suletud ja asendatud Han-Tengriga, said need kolm eestlast „Lumeleopardi“ tiitli.

1988

• Kolmanda eestlannana käis Heili Hani 5B-l Zamin Karori eestlaste grupis.
• ??.08.1988 Vello Park tõuseb Tjan-Shanis Han-Tengri (7010m) mäetipule põhjaküljelt.

1989

• Vello Park teeb korduvad tõusud Tjan-Shanis Han-Tengri (7010m) mäetipule põhjaküljelt olles rahvusvahelises alpinismilaagris instruktor.
• Eesti mägimatkajad Tõivo Sarmeti juhtimisel tõusid Tjan-Šanis Han-Tengrile (7010m), tipus Paul Poopuu ja Tõivo Sarmet.
• Lenini (7134m) ekspeditsioon Mihhail Sobelmani juhtimisel. Tippu tõusis 11 inimest (giid Jaan Künnap).
• Kalev Muru juhtimisel tegid eesti alpinistid esmatõusu ühele 5000m kõrgusele tipule nimetades selle Eesti Ülikool'iks.

1990

• Ekspeditsioon Pamiiri ja Tjan-Shani Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel. Han-Tengril (7010m) käis 7 inimest. Giidiks oli Jaan Künnap. Han-Tengril esimese eestlannana Helme Suuk.
• 11.08.1990 tõusevad Lenini mäetippu (7134m) Enn Branno ja Kalle Hansen.
• Tõivo Sarmeti matkarühmas tõusevad 07.08.1990 Estonia mäetippu (6211m) Heiki Erm, Tiit Koppel, Raivo Plumer, Ülo Pruul, Raimond Saks ja Tõivo Sarmet.
• Tõivo Sarmeti matkarühmas tõusevad 17.08.1990 Lenini mäetippu (7134m) Heiki Erm, Raivo Plumer, Ülo Pruul, Raimond Saks ja Tõivo Sarmet.
• 5. raskuskategooria mägimatk Ida-Pamiiris 11 osalejaga Serafim Slepovitševi juhtimisel. Matka käigus ületatakse kõrged kurud Tatjana (5600m, 3A), Dzeržinski (5700, 3A), Krõlenko (5800m, 3A), Ametiühingud (5200m, 2A) ning 4 osalejat: Serafim Slepovitšev, Mihhail Tumajev, Dmitri Asadzi ja Anatoli Saranov tõusid 14. septembril Lenini tippu (7134m).

1991

• Ekspeditsioon Pamiiri Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel. Tõusude juht Jaan Künnap. Korzhenevskajal (7106m) 5 inimest ja Kommunismil (7495m) 7 inimest, teiste hulgas ka esimese eestlannana Helme Suuk, kes sai selle eest esimese eestlannana „Lumeleopardi“ tiitli.
• Tõivo Sarmeti matkarühm tõuseb 12.08.1991 Pamiiris Korzhenevskaja (7106m) (4 inimest) ja Kommunismi (7495m) (3 inimest) tippu.
• Tõivo Sarmeti matkarühm tõuseb 22.08.1991 Kommunismi (7495m) tippu Heiki Erm, Raivo Plumer ja Tõivo Sarmet.
• Serafim Slepovitsevi juhtimisel tõuseb 18. augustil Pamiiris Korzhenevskaja (7106m) (5 inimest) Serafim Slepovitsev, Mihhail Tumajev, Dmitri Asadzi, Anatoli Saranov ja Vladimir Vasilenko.
• Ekspeditsioon Pamiiri Urmas Graueni juhtimisel. Lenini (7134m) tipus käis 11 inimest. Sooritati ka esmatõusud kahele 5000-lisele mäele, mis nimetati esmavallutajate õigusega Norma (5467m) ja Paide.
• Esimese „kodueestlasena“ tõuseb Olev Sõerumäe Mont Blanc’i (4807m) tippu iseseisvalt masstõusus (Prantsusmaa poolt).

1992

• Pamiiris kolm gruppi (juhid: Urmas Grauen, Vladimir Vladimirov-Meema ja Tõivo Sarmet). Lenini (7134m) tipus käis 8 inimest. Helme Suuk tõuseb Lenini tippu teist korda (esmakordselt 1979.a.).
• Leningradi grupi koosseisus tõusid 12. augustil Korzhenevskaja (7106m) tippu Serafim Slepovitšev ja Mihhail Tumajev.

1993

• Esimene eestlaste grupp Mont Blanc’il (Prantsusmaa poolt). Tipus käis 11 inimest (tipus esimese eestlannana Helme Suuk), ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema ja tõusu juht Jaan Künnap.
• Han-Tengrile (7010m) tõusevad Tõivo Sarmet ja Peedo Nelke grupid. Tipus käisid 02.08.1993 Peedo Nelke ja Eero Ots, 04.08.1993 Tarmo Riga.

1994

• Esimene eestlaste grupp Aafrika kõrgeimal tipul Kilimanjarol (5895m). Tipus käis 15 inimest, ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema ja tõusu juht Jaan Künnap.
• Alpides tõusevad Edgar Haaviku matkarühmas 02.08.1994 üle Midi Mont Blanc’i (4807m) tippu Ivo Goldi, Edgar Haavik, Ivar Lai, Rein Lond, Enno Needrit, Karl Ottis, Emil Sakkis, Jaanus-Arno Sarapuu, Meelis Sarapuu, Heldur Toomet ja Georg Vimb.
• Kuu aega hiljem teine eestlaste grupp Kilimanjarol (5895m), juhiks Urmas Grauen. Tipus 11 inimest. Grupiga koos tõusid tippu esimeste eestlannadena Els Kütt ja Aili Grauen.
• Aki Kettuneni (Soomest) juhitud Eesti-Soome ühisekspeditsioonil Pobedale (7439m). Eestlased Eero Ots ja Peedo Nelke jõudsid Musta obeliskini (7100m), Tõivo Sarmet kõrguseni 6918m (Pobeda läänetipul Vazha Pshavela). Ainukesed eestlased, kes on peale Ilmar Priimetsa (1983a) tõusu Pobeda tippu üritanud selle ajani.
• Ekspeditsioonil Shveitsi Alpidesse (grupi juht: Erika Ader) tõusid 7 eestlast mööda klassikalist Hörnligrat marsruuti Matterhornile (4478m): Priit Jaagant, Norman Aas, Kaari Kivikas-Simson (esimene eestlanna, ainult 16-aastane), Ivar Mäerand, Karri Kukk ja teise grupi kooseisus Aleksei Kovalchuk ja Sergei Põshnjuk.

1995

• Esimene eestlane Lõuna-Ameerika kõrgeimal tipul Aconcagual (6962m) Andides, väliseestlane Rein Grabbi.
• Matkarühma koosseisus tõusevad Alpides 29.07.1995 mööda klassikalist Hörnligrat marsruuti Matterhornile (4478m) Ivar Lai, Toomas Liivamägi, Ülle Metsur, Raivo Plumer ja Tõivo Sarmet.
• Matkarühma koosseisus tõusevad Alpides 03.08.1995 Itaalia poolt Mont Blancile (4807m) Ivar Lai, Toomas Liivamägi, Ülle Metsur, Jaak Neljandik, Maiu Plumer, Raivo Plumer, Margus Proos, Raivo Reisenbuk ja Tõivo Sarmet.

1996

• Esimese eestimaalasena üle 8000m oli Vene grupi koosseisus Aleksei Kovaltshuki tõus 23.09.1996 Cho Oyule (8201m).
• Esimene eestlaste rühm (Ülo Suursaar, Aime Staskevitš, Raivo Raam) Nepalis Mount Everesti – Cho Oyu piirkonnas: Kala Pattari tipp (5644 m), Cho La kuru (5420m), Gokyo Ri tipp (5357m), Renjo La kuru (5417m).

1997

• Eesti esimesed grupid Lõuna-Ameerika kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m). Tõivo Sarmeti grupist olid Arne Sarapuu ja Tõivo Sarmet tipus 30.01.1997, Raivo Plumer 31.01.1997. 06.02.1997 jõudsid Jaan Künnapi grupist tippu Jaan Künnap, Enn Nõmmik ja Üllar Põld.
• Asutatakse Mägiekspeditsioonide Klubi.
• Asutatakse Tallinna Kaljuronimisklubi.

1998

• Esimesed eestlased 8000-sel mäel Cho Oyul (8201m). Tipus olid: 09.10.1998 - Arne Sarapuu, Tarmo Riga; 11.10.1998 - Margus Proos, Raivo Plumer ja Tõivo Sarmet (juht). Ivar Lai jõudis kõrguseni 8050m, Jaan Künnap ja Helme Suuk ligi 8000m kõrguseni, Ülo Kivistik ja Riho Västrik tõusid kõrguseni 7050m. Helme Suuk on esimene eestlanna, kes on tõusnud üle 7500m. Balti mägironijate kokkutulekul tunnistati see aasta parimaks tipputõusuks.
• Aleksei Kovaltshuk ja Boris Shlepikovski ületavad Peterburi grupis Mount Everestil 8500m piiri, Aleksei Kovaltšuk kõrguseni 7200m.

1999

• Mägiekspeditsioonide Klubi liikmed Tõivo Sarmeti juhtimisel tõusevad Põhja-Ameerika kõrgeimale tipule McKinley (Denali, 6194m). 31.05.1999 olid tipus Tõivo Sarmet, Ivar Lai, Urmas Leppmets, Ivar Mäerand, Raivo Plumer, Raul Vahisalu, Andrus Öövel. Balti mägironijate kokkutulekul tunnistati see aasta parimaks tipputõusuks koos leedulaste tõusuga samale tipule.
• Noorte Matkaklubi korraldab reisi Elbruse Idatipule (5621m). Esmakordselt laskuvad eestlased nii kõrgest tipust lumelaudadel (Valdek Udris, Kristjan-Erik Suurväli, Marek Hajetski ja Erik Hajetski) ja suuskadel (Valdo Kangur, Peeter Luik, Renee Tuul ja soomlased Ilka Uusitalo ja Mika Seppänen).
• Asutatakse Jaan Künnapi Alpinismiklubi (JKA).
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus mehed Märjamaalt: Alar Linna ja Eric Hints.
• Taasasutatakse Alpiklubi Firn.
• Eestlaste suurem „invasioon" Mont Blanc’ile (4807m). Mitmed eestlaste grupid tõusid suve jooksul (enamasti Itaalia poolt) Mont Blanci tippu. Kokku üle 100 inimese. Suurim grupp (77 inimest, jagatuna väiksemateks gruppideks) oli Noorte Matkaklubi ja Valdo Kanguri poolt korraldatud ja juhitud matkaürituse raames.
• Eestlaste esmatõus Alpide kõrguselt teisele tipule Dufour (4634m). Tippu jõudsid Heino Kristal (juht), Peeter Tarvis ja Mall Kivisalu, hiljem samal päeval jõudsid tippu Valdo Kangur (juht), Toomas Holmberg, Boris Mushinski ja Terje Tähe.

2000

• Valdo Kanguri juhtimisel tõusevad Pamiiris Lenini tipule (7134m) 6 inimest (Toomas Sumeri, Boris Shlepikovski, Toomas Holmberg, Jüri Vilismäe, Valdo Kangur ja Valdek Udris). Valdek Udris laskub 21.08.2000 esimese eestlasena nii kõrgelt tipus lumelauaga. Tema laskumine on üldse teine sellelaadne Lenini tipust ja esimene mööda põhja külge.
• Noorte Matkaklubi ja JKA alustavad Lahtiste jääseina ronimisvõistlustega Rannamõisa pangal.
• Bezengi-Elbrus mägimatka raames tõusid 28.07.2000 Elbrusel nii lääne (5642m) - kui idatippu (5621m) Raivo Plumer (juht); läänetippu Eduard Pukkonen, Ülo Suursaar, Jaan Ainelo; idatippu Urmas Lest.
• Valdo Kanguri poolt Kesk-Kaukasusel korraldatud turiaadil/alpiniaadil tõusid 60 ronijat Elbruse tippudele (5621m ja 5642m).
• Viiskümmend aastat tagasi vallutasid Maurice Herzog ja Louis Lachenal esimeste inimestena üle 8000m kõrguse mäe (Annapurna 8091m, 03.06.1950). Tähistamaks seda sündmust, pani JKA 2000.a. rändama auhinna.
• JKA Rändauhinna esimeseks laureaadiks sai Valdek Udris oma tõusuga Leninile (7134m) ja laskumisel sealt lumelaual.

2001

• Mägiekspeditsioonide Klubi ekspeditsioon (juht Tõivo Sarmet) Karakorumi Broad Peak’ile (8047m). Eestlaste teine tõus üle 8000 m. 23.07.2001 jõudsid Raivo Plumer ja Tarmo Riga eeltippu „Rocky Summit“ (8012m). Balti mägironijate kokkutulekul tunnistati aasta parimaks tipputõusuks.
• 15.06.2001 JKA ekspeditsioon Põhja-Ameerikasse McKinleyle (6194m). Tipus Priit Melnik, Enn Nõmmik, Alar Sikk.
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Urmas Peiker, Hannes Oja.
• 23.08.2001 tõusid Valdek Udris ja Mart Toom mööda Lion Ridge (Liongrat) marsruuti pidi Matterhornile (4478m).
• JKA alustab tehnilise ja keeruka võistlusega Rannamõisa pangal: Öised päästetööde võistlused.
• JKA Rändauhinna laureaadiks sai Raivo Plumer oma tõusuga Broad Peak'ile (8047m).

2002

• Esimese eestimaalasena Lhotse'l (8516m) oli Aleksei Kovaltshuk Peterburi grupiga.
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Jaan Künnap (juht) koos 4 kaaslasega.
• Ring ümber Elbruse mägimatka raames tõusid Elbruse idatippu (5621m) põhja poolt Mart Kainel, Jüri Vilismäe, Jaan Ainelo, Toivo Laan, Taavi Kainel.
• 07.02.2002 tõusis Mashame rajal Kilimanjaro (5895m) tippu Inna Lai, Ivar Lai, Rauno Pukonen, Artjom Sokolev ja Tõivo Sarmet (juht).
• 08.02.2002 tõusis Toivo Laan Suur-Ararati (5165m) tippu, olles pärast J.J.F. Parrot (1829.a.) järgmine eestlane sellel tipul.
• 30.07.2002 tõusid mööda Liongrat marsruuti Matterhornile (4478m) Viktor Palm, Priit Rooden, Meeri Sassian, Vladimir Shor, Marko Veisson.
• JKA Rändauhinna laureaadiks sai Aleksei Kovaltshuk oma tõusuga Lhotse'le (8516m).

2003

• Mägiekspeditsioonide Klubi Himaalaja ekspeditsioon Tõivo Sarmeti juhtimisel Mount Everest'ile (8848m). Esimese eestlasena jõudis 22.05.2003 k1500 tippu Alar Sikk koos leedulase Saulius Viliusega. Ivar Lai jõudis oma tipuüritusel 8550m kõrgusele, Tõnis Lepik tõusis kõrguseni 7070m, Rein Loik (6700m), Raivo Plumer (7580m), Margus Proos (7070m), Tõivo Sarmet (7200m) ja Boris Slepikovski (7070m). Balti mägironijate kokkutulekul tunnistati see aasta parimaks tipputõusuks.
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Leivo Sepp, Marko Kalve.
• JKA Rändauhinna laureaadiks sai Alar Sikk oma tõusuga Mount Everest'ile (8848m).

2004

• JKA ekspeditsioon Tjan-Shani Han-Tengrile (7010m). 05.08.2004 toimus Han-Tengril 4700m kõrgusel suur jää- ja lumelaviin, mis viis endaga kaasa 11 Tshehhi, Ukraina ja Vene alpinisti. JKA liikmed jäid laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid.
• Eestlaste grupp tähistas J.J.F. Parrot Suur-Ararati (5165m) tõusu 175. Aastapäeva tõustes isegi sellele mäele.
• Jaan Künnap annab välja „Matkaspordi käsiraamatu“, mis võtab kokku erinevate matka liikide info ja on mõeldud kõigile looduses liikujatele.
• JKA Rändauhinna väärilist saavutust polnud.

2005

• JKA ekspeditsioon Aconcaguale (6962m) Andides. Tipus Kristjan-Erik Suurväli, Meelis Nurk.
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Johan Kütt, kes on oletatavasti noorim eestlane, võimalik et ka üleüldse noorim inimene, kes on jõudnud üle 7000m tippu Pamiiris.
• Balti riikide (osalesid lõpuks Eesti ja Leedu alpinistid) ühisekspeditsioonil Karakorumisse Gasherbrum II (8035m). Tipp jäi tegemata suure laviiniohu tõttu.
• Kesk-Kaukasuse mägimatka raames tõusid Elbruse idatippu (5621m) idast Eduard Pukkonen, Madis Pukkonen, Ülo Suursaar ja Jüri Vilismäe. Selle tõusuga sai Jüri Vilismäest esimene eestlane, kes on Elbrusele tõusnud kõigist neljast suunast.
• 03.07.2005 tõusis Eveli Habakuk koos prantslase Jean-Marie Renaud'ga Aiguille de Moine (3412m) tippu mööda idaseina (5A).
• 17.07.2005 tõusid intruktor Anatoli Petrovitsh Olik juhtimisel Andres Hiiemäe ja Tõnu Põld Tju-Tju 1.läänetippu (4420m) mööda edela seina "Hatskevitshi" marsruuti (5A).
• 21.07.2005 tõusevad Kesk-Kaukaasias Ushba põhja tippu (4694m) esimeste eestlastena Viktor Palm ja Marko Veisson.
• 24.07.2005 tõusid intruktor Anatoli Petrovitsh Olik juhtimisel Andres Hiiemäe ja Tõnu Põld Dzailyk'i (4533m) tippu mööda lõuna seina, üle zandarmi "Monah" (5A).
• JKA Rändauhinna laureaadiks sai Andres Hiiemäe oma tõusudega Dzailyk'ile (5A) (4533m) ja Tju-Tju'le (5A) (4420m).

2006

• Matkamise ja mägironimise edendamise klubi ekspeditsioon Pamiiri Korzhenevskaja (7105m) ja Qullai Ismoili Somoni (endine Kommunism) (7495m). Korzhenevskaja tipus 07.08.2006 Kristjan-Erik Suurväli, Priit Joosu, Hannes Oja, Priit Rooden, Priit Simson; Qullai Ismoili Somoni (endine Kommunism) tipus 17.08.2006 Priit Joosu
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Toivo Laan, Kalle Ribelus.
• Eveli Habakuk tõusis Andides koos ühe prantslasega Illimani (6438m) ja Huayna Potosi (6088m) tippu.
• 17.07.2006 tõusid Loode-Venemaal Koola poolsaarel Andres Hiiemäe (juht), Tõnu Põld ja Marko Aasa Bolshoi-Vudjavr (1068m) tippu mööda Lesenka marsruuti (5A) (põhjasein).
• 20.07.2006 tõusid Mart Kainel ja Jaan Ainelo mööda Hörnli Ridge (Hörnligrat) marsruuti pidi Matterhornile (4478m).
• 22.08.2006 tõusid Kesk-Kaukaasias Valdo Kanguri juhitud grupis 22 eestlast (sealhulgas kaks 13-aastast) Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbeki (5047m) tippu.
• 05.10.2006 tõusid 5 eestimaalast (Silver Aid, Marko Aid, Peeter Pihelgas, Eduard Aksjonov, Jürgen Saarniit) Suur-Ararati (5165m) tippu.
• 26.11.2006 tõusid 37 eestlast Aafrika kõrgeima mäe Kilimanjaro (5895m) tippu. Ühtlasi oli tegu uue maailma rekordiga: kõige enam ühe rahvuse esindajaid ühel päeval Kilimanjaro tipus. Varasem rekord kuulus 32 ronijaga USA’le.
• 18.12.2006 tõusid Alar Sikk ja Andras Kaasik Aconcagua (6962m) tippu.
• JKA Rändauhinna laureaadiks sai Priit Joosu oma tõusudega Korzhenevskaja'le (7105m) ja Qullai Ismoili Somoni'le (endine Kommunism) (7495m).

2007

• 13.01.2007 tõusid Jane Riga, Alar Sikk, Priit Melnik, Tarmo Riga ja Toomas Sumeri Antarktika kõrgeimale tipule Vinson Massif (4892m). Tegu oli ühtlasi ka eestlaste esimese mägiekspeditsiooniga Antarktikasse.
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Tiina Tamm, Priit Joosu, Jürgen Saarniit, Üllar Põld, Raimo Rotberg. Tiina Tamm on pärast Helme Suuki (1979) teine eestlanna üle 7000 meetrise mäe tipus.
• JKA ekspeditsioon Kaukaasiasse Elbrusele (5642m). Tipus käis 62 eestlast.
• 25.05.2007 tõusis Eveli Habakuk esimese eestlannana (prantslaste grupis) McKinley (6194m) tippu.
• 08.06.2007 Chachani tippu (Peruu Andides, 6075m) Els Kütt, Andres Piiber, Raivo Plumer (juht), Margus Proos, Rauno Pukonen, Jaan Reimand, Avo Rõõmussaar, Tõivo Sarmet ja Helme Suuk.
• 17.06.2007 tõusid Raivo Plumer ja Avo Rõõmussaar Peruu kõrgeimasse, Huascarani tippu (6768m).
• 17.07.2007 tõusid Peruu Andides Raivo Plumer ja Avo Rõõmussaar Huascaran (6768m) tippu.
• 20.07.2007 tõusid Johan Kütt, Tõnu Põld ja Olavi Vaino Matterhorni (4478m) tippu.
• 21.07.2007 tõusid grupp eestlasi Valdo Kanguri juhtimisel Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbeki (5047m) tippu. Valdo Kangur tõusis esimese eestlasena Kazbeki tippu suuskadel ja laskus tipust samuti suuskadel.
• Valdo Kanguri juhtidu ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Argo Mere, Fred Viidul, Tarmo All, Ivar Mäerand. Argo Mere on esimene eestlane, kes laskub Lenini tipust mööda põhja külge suuskadel (varasemalt on laskunud samast tipust lumelaual Valdek Udris aastal 2000). Päev hiljem kordab Argo üritust ka Valdo Kangur. Tema alustab laskumist 6900m pealt.
• JKA ekspeditsioon Himaalajasse Lobuche East (6119m) mäele. 08.11.2007 tõusid tippu Tõnu Põld, Taimar Väljataga, Marko Aasa, Siim Kadak, Pille Lepik.
• 02.12.2007 tõusid esimeste eestlastena Alar Sikk, Andras Kaasik ja Ervin Mast Austraalia ja Okeaania kõrgeimale tipule Carstensz Pyramid (kohalikus keeles Puncak Jaya, 4884m) Uus Guineas.
• 18.12.2007 tõusid Priit Melnik, Pille Saluvere, Tõnu Veski, Aivar Sepp Aconcagua (6962m) tippu.
• 30.12.2007 tõusis Eveli Habakuk Aconcagua (6962m) tippu.
• JKA Rändauhinna laureaadiks sai Tiina Tamm tõustes teise eestlannana Lenini'le (7134m).

2008

• 27.01.2008 tõusis Alar Sikk Aafrika kõrgeimale tipule Kilimanjarole (5895m). Ühtlasi sai temast esimene eestlane, kes on tõusnud kõigi kontinentide kõrgeimatele tippudele (the Seven Summits).
• Jaanuaris 2008 tõusis Allan Valge Aconcagua (6962m) tippu.
• Jaanuaris 2008 tõusid Jane Riga ja Tarmo Riga Andides viie vulkaani tippu: Iliniza Norte (5126m), Cotopaxi (5897m), Chimborazo (6267m), Pasachoa (4199m) ja Corazon (4791m).
• JKA ekspeditsioon Kaukaasiasse Elbrusele (5642m). Tipus käis 57 eestlast.
• JKA ekspeditsioon Pamiiri Leninile (7134m). Tipus Jelena Kravchenko ja Anatoli Utemov.
• 25.07.2008 tõusid Tõivo Sarmet, Helme Suuk, Inna Lai, Ivar Lai, Rauno Pukkonen, Jaan Reimand Carstensz Pyramid (kohalikus keeles Puncak Jaya, 4884m) Uus Guineas.
• 08.08.2008 tõusis Urmas Peiker Tjan-Shanis Han-Tengri (7010m) tippu.
• 08.08.2008 tõusid Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbeki (5047m) tippu Velda Buldas, Heiki Erm, Siim Loik, Anne Metsanurk, Liivi Plumer, Raivo Plumer (juht), Hanna-Liisa Proos, Margus Proos, Jana Rand, Raivo Reisenbuk ja Raivo Õunpuu.
• 10.08.2008 tõusid Priit Joosu ja Hannes Oja Tjan-Shanis Pobeda (7439m) tipuürituse raames kõrguseni 6918m (Pobeda läänetipp Vazha Pshavela).
• JKA Rändauhinna laureaadiks sai Alar Sikk tõustes esimese eestlasena kõigi kontinentide kõrgeimatele tippudele (the Seven Summits).

2009

• Jaanuaris 2009 tõusid Jane Riga ja Tarmo Riga La Ramada (6384m) ja Mercedario (6720m) tippu Andides, Argentiinas.
• Mais 2009 tõusis Tarmo Riga Damavand (5670m) tippu Põhja Iraanis.
• 15.06.2009 tõusevad Põhja-Ameerika kõrgeimale tipule McKinley (Denali, 6194m) leedulane Saulius Vilius ja Tanel Tuuleveski ja Andras Kaasik.
• 15.06.2009 tõusis Mikk Gashkov Ecuadoris Chimborazo vulkaani madalamale kaksiktipule, nn. Ventimilla tipule (6225m). Kairi Kiik ja Hendrik Proosa tippu ei jõudnud, kuid tõusid üle 6000 meetri.
• 04.08.2009 tõusid esimeste eestlatena Üllar Põld ja Tiina Tamm Muztagh Ata (7546m) tippu Hiinas. Tiina Tamm on esimene eestlanna, kes on tõusnud üle 7500-meetrise mäe tippu.
• 04.08.2009 tõusid Heiki Erm, Raivo Plumer (juht) ja Jana Rand matka käigus Alpide kõrguselt teisele tipule Dufour (4634m).
• Augustis 2009 tõusis A. Valge sakslaste grupis Lenini (7134m) tippu.
• 09.10.2009 - Eesti alpinistid tähistavad ühise mägimatkaga 180 aasta möödumist Ararati (5165m) mäe vallutamisest J.J.F Parrot poolt. Ararati tipus: Vahur Luhtsalu, Virge Luhtsalu, Jaan Künnap, Riho Västrik, Erki Tammiksaar, Urmas Peiker, Marko Johanson, Toomas Holmberg, Jonne Kotta, Erik Jaaniso, Tõnis Tähe, Raili Hein, Roman Hein, Henri Semmel, Anu Tammepuu, Marge Lodjak, Toomas Meldre, Mairi Sikka ja ?. Lokk.
• 11.10.2009 tõusis Eveli Habakuk koos prantslasest kaaslasega Michel Adam Island Peak (Imja Tse, 6189m) tippu Kesk-Nepaalis Himaalajas.
• 05.12.2009 tõusis Tarmo Riga Aconcagua (6962m) tippu.

2010

• Jaanuaris 2010 tõusid Fred Viidul (koos oma kitarriga, millel ta mängis tipus laulu "Koduküla Väike Maja") ja Mikk Pääru Aconcagua (6962m) tippu.
• 13.05.2010 sai Andres Karu'st teadaolevalt esimene eestlane, kes on tõusnud kõigi loodusgeograafiliselt Euroopas asuva riigi tippu. Kokku on neid tippe 45.
• 22.05.2010 tõusid Tanel Tuuleveski ja Allan Valge Cho Oyu (8201m) tippu.
• 22.07.2010 tõusis Tõnis Peljo Pamiiris soolotõusuna Lenini (7134m) tippu.
• 27.07.2010 tõusid Kristjan-Erik Suurvälja, Priit Joosu, Priit Simson, Marko Aasa, Jaan Sibul, Siim Kadak ja Argo Mere Hiinas Kun-Luni mäestikus Koktak liustikukõrval asuvale tipule 6045m mööda uut marsruuti.
• 03.08.2010 tegid esmatõusu Qontagn liustiku kõrval asuvale tipule 5202 (GPS järgi 5227m) Marko Aasa, Priit Joosu ja Kristjan-Erik Suurväli.
• 08.08.2010 tegid esmatõusu Kokosel ja Saldwor liustiku vahel asuvale tipule 5419 (GPS järgi 5740m) Priit Simson ja Priit Joosu.

2011

• 24.02.2011 tõusid Raivo Plumer, Tõivo Sarmet ja Jaan Reimand Mehhiko kõrgeima mäe (vulkaan) Orizaba (5622m) tippu.
• 16.05.2011 jõudsid eestlastena Jagged Globe Everesti ekspeditsioonil David Hamilton juhtimisel Mount Everest'i (8848m) tippu Tanel Tuuleveski ja Andras Kaasik.
• 21.07.2011 tõusis Andres Hiiemäe koos kahe vene alpinistiga Ivan Miroshnichenko ja Sergei Zurbulajev Kaukasuses asuva Erõdag (3925m) mäele mööda Poljakovi marsruuti (vene raskuskategoorias 5B). Tõus sooritati rahvusvahelise alpinismifestivali "Dagestan-2011" raames ja tunnistati ka festivali parimaks tõusuks.
• 28.07.2011 tõusid Priit Joosu, Priit Simson, Allan Valge, Jaan Sibul ja Sven Oja Pamiiris Karl Marx'i (6723m) tippu.
• 03.08.2011 tõusid Üllar Põld, Tiina Tamm, Olavo Vaino, Arno Sults, Kaupo Tiislär ja Koit Teder Koskulak'i (7028m) tippu Hiinas Kunluni mäestikus.
• 03.08.2011 tõusis teise eestlannana Anu Nõulik Muztagh Ata (7546m) tippu Hiinas. Tiputõusul osales ka Uko Nõulik.
• 10.08.2011 tõusid Jane Riga ja Tarmo Riga Ladakhis Zanskari aheliku kõrgeimale tipule Nun (7135m) tippu.
• 25.08.2011 tõusid Suur-Kaukasuses Gruusias Valdo Kanguri juhitud grupis Elis Toompuu, Indrek Vallsalu, Ott Pruulmann, Liina Land, Sven Kannistu, Toomas Matisen, Valdo Kangur, Peeter Palm ja Ain Rästa Kazbeki (5047m) tippu.

2012

• 12.02.2012 tõusid Kalle Oja, Sven Vallimae, Meelis Luukas, Indrek Tammemagi ja Tiit Orlovski Lõuna-Ameerika kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m).
• 31.07.2012 tõusid Andres Hiiemäe, Merili Simmer, Priit Simson, Priit Rooden, Priit Joosu, Erik Jaaniso, Kristjan-Erik Suurväli, Marko Aasa, Tõnu Põld, Sven Oja Kesk-Pamiiris Tartu Ülikooli (6250m) tippu.
• 02.08.2012 tõusid Kalle Kiiranen, Jüri Vilismäe, Alar Ojalill, Meelis Vind ja Kalle Tammemäe Alpide kõrguselt teisele tipule Dufour (4634m).
• ??.08.2015 tõusid Priit Melnik and Pille Saluvere Peruu Andides Alpamayo (5947m) tippu.
• 28.10.2012 tõusis Kunnar Karu esimese eestlasena Nepalis Ama Dablam (6856m) tippu.

2013

• 10.04.2013 tõusid Island Peak’i (Imja Tse, 6189m) tippu Raivo Plumer (juht), Ain Polma, Margus Proos, Jaan Reimand, Avo Rõõmussaar ja Margit Salmar.
• 13.05.2013 tõusid Anu Nõulik ja Uko Nõulik Cho Oyu (8201m) tippu. Anu Nõulik on esimene eestlanna, kes on üle 8000-meetrise mäe tippu jõudnud.
    * Uko Nõulik (09.12.2013): Saime Katmandust Elizabeth Hawley kontorist teate, et meie 2013.a Cho Oyu tipp diskvalifitseeriti piisava tõenduse puudumise tõttu.

• 17.07.2013 tõusid Kalle Kiiranen (grupi juht), Jüri Vilismäe, Eve Sankovski, Kaur Virunurm, Ele-Merike Pärtel, Priit Niibo Pamiiri-Alai (Fan) mäestikus Energia tippu (5120m).
• 21.07.2013 tõusid Kalle Kiiranen (grupi juht), Jüri Vilismäe, Eve Sankovski, Kaur Virunurm, Ele-Merike Pärtel, Priit Niibo Pamiiri-Alai (Fan) mäestikus Chimtarga tippu (5487m).
• ??.07.2002 tõusis Kunnar Karu, Katrin Merisalu, Targo Tennisberg, Marko Villup, Martti Järv, Rain Seepõld, Allan Sülla Suur-Ararati (5165m) tippu.
• 02.08.2013 tõusid Lauri Stern, Meelis Tapo, Kaire Roop, Marek Ojasalu, Hannes Oja, Kaido Plovits Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbeki (5047m) tippu.
• 17.08.2013 tõusis Indrek Tammemägi Stok Kangri (6123m) tippu Ladakhis, Põhja Indias. Kokku oli grupis 4 inimest: 2 Nepaalist, 1 Suurbritanniast ja 1 Eestist.
• 17.10.2013 tõusid Ehtel Taevere, Ene Soop, Kersti Rüütelmaa, Kunnar Karu, Rene Käsik, Heldur Pedajas ja Siim Kadak Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbeki (5047m) tippu.
• 29.12.2013 tõusis Kunnar Karu esimese eestlasena Aafrika kõrguselt teise mäe Mount Kenya mõlemasse tippu: Batian (5199m) ja Nelion (5188m).

2014

• Ekspeditsioon Kaukaasiasse Elbrusele (5642m). Tipus käis 12 eestlast.
• 02.08.2014 tõusid Priit Joosu, Allan Valge, Meelis Kuris ja Meelis Luukas Tjan-Shanis Han-Tengri (7010m) tippu.
• 08.08.2014 tõusid Anu Peljo, Ene Soop, Lauri Ehrenpreis, Lauri Stern ja Aivar Kolga Lenini (7134m) tippu.
• ??.10.2014-??.11.2014 tõusis Kunnar Karu Lõuna-Ameerika erinevatele tippudele: Iliniza Norte (5126m), Iliniza Sur (5248m), Cotopaxi (5897m), Cayambe (5790m), Antisana (5758m), Chimborazo (6268m).
• 30.12.2014 tõusis Kunnar Karu Lõuna-Ameerika kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m).

2015

• 15.01.2015 tõusis Andras Kaasik Antarktise kõrgeimale tipule Vinson Massif (4892m). Ühtlasi saavutas ta teise eestlasena kõigi kontinentide kõrgeimatele tippudele tõusjate klubisse (the Seven Summits).
• 23.01.2015 tõusid Marko Aasa, Vambola Sipelgas, Lisette-Huaniita Sipelgas Lõuna-Ameerika kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m).
• 12.-14.02.2015 tõusid Ain Rästa, Indrek Tammemägi, Krista Kirspuu, Allan Sülla, Endro Roosimäe, Andres Karu, Katrin Merisalu Lõuna-Ameerika kõrgeimale tipule Aconcagua (6962m).
• 07.06.2015 hukkusid Peruus Ancashi piirkonnas Huarazi linna lähedal Cordilliera Blanca mäestikus, Tocllaraju mäel (6034m), umbes 5900 meetri kõrgusel Jane Riga, Tarmo Riga ja Allan Valge, kukkudes jääprakku. Ellu jäi ja päästjatel õnnestus päästa gruppi kuulunud liige Annemai Märtson.
• ??.07.2015 tõusid Priit Joosu ja Priit Simson Peruu Andides Alpamayo (5947m) tippu.
• 26.07.2015 tõusid Ene Soop, Lauri Ehrenpreis ja Lauri Stern mööda Lion Ridge (Liongrat) marsruuti pidi Matterhornile (4478m).
• 31.07.2015 tõusid Ene Soop ja Lauri Ehrenpreis Alpide kõrguselt teisele tipule Dufour (4634m).
• 18.08.2015 tõusid Üllar Põld, Tiina Tamm, Ain Rästa, Kaupo Tiislär ja Meelis Luukas Pamiiris Korzhenevskaja (7105m) tippu. Tiina Tamm on teine Eesti naine (Helme Suuk (1991)), kes on jõudnu Korzhenevskaja tippu.

2016

• 24.07.2016 tõusid Ruslan Aizatulin, Ain Rästa, Mart Vernik, Meelis Luukas, Andres Rootalu, Marko Aasa, Krista Kirspuu, Katrin Merisalu ja Sven Illing Lenini (7134m) tippu.
• 03.08.2016 tõusid Kalle Kiiranen, Allan Sülla ja Marie Saame Lenini (7134m) tippu.
• 05.08.2016 tõusid Üllar Põld ja Tiina Tamm Pamiiris Korzhenevskaja (7105m) tippu. Tiina Tamm on teine eestlanna, kes on tõusnud viis korda seitsmetuhandeliste mägede tippu.
• 23.08.2016 tõusid Oleg Miroshnikovs (grupijuht), Maris Pärn, Renell Kaelep, Henry Patzig, Kristiina Vaik, Priit Lätt ja Taavi Adamson Fani mägedes Tadžikistanis Energia (5120m) tippu.
• 15.09.2016 tõusid Ülle Lobjakas, Raivo Plumer, Ain Polma (juht), Margit Salmar, Katrin Tombak ja Veiko Vaade Põhja Iraanis Damavandi (5670m) tippu.
• 07.11.2016 tõusid Erik Jaaniso ja Karmen Stimmer Khumbus Nepaalis Chukkung Ri (5559m) tippu.

2017

• 18.07.2017 tõusid Marko Aasa, Peedu Kass, Rain Nõmmsalu, Tuuli Land, Janeli Jallai, Sten-Mark Mändmaa, Kaido Savi, Vyacheslav Lebedev, Katrin Sipelgas, Lisette Sipelgas, Kaur Stöör, Riina Salumäe Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbeki (5047m) tippu.
• 29.07.2017 tõusis Katrin Merisalu Korzhenevskaja (7105m) tippu. Katrin Merisalu on kolmas Eesti naine (Helme Suuk (1991) ja Tiina Tamm (2015, 2016)), kes on jõudnu Korzhenevskaja tippu.
• 31.07.2017 tõusid Marko Aasa, Liina Ehrenpreis, Riina Soo, Madis Altermann Kaukasuses Elbruse (5642m) tippu.
• 02.-03.08.2017 tõusis Rees-Roonius Juurmaa (kehekesi koos Anastasija Bosiha'ga (grupijuht)) Bezengis Kaukasuses Missestau (4427m) tippu, mööda idaseina (5A).
• 06.08.2017 tõusid Ain Rästa, Meelis Luukas, Kalle Kiiranen ja Krista Kirspuu Qullai Ismoili Somoni (endine Kommunism) (7495m) tippu. Balticum-2017 konkursi raames tunnistati see parimaks kõrgtõusuks.
• 07.08.2017 tõusis Allan Sülla Ismoili Somoni (7495m) tippu.
• 09.-11.08.2017 tõusis Rees-Roonius Juurmaa (kehekesi koos Oleg Miroshnikov'iga (grupijuht)) Bezengis Kaukasuses Mižirgi läänetippu (5025m), mööda lõunaharja (5A).
• 17.08.2017 tõusid Lauri Stern, Lauri Ehrepreis, Matt Rammo Bezengis Kaukasuses Dychtau (5205m) tippu.
• 22.08.2017 tõusid Hendrik Proosa (grupijuht), Uku Rooni, Kea Kiiver, Triinu Rooni Suur-Kaukasuses Gruusias Kazbeki (5047m) tippu.
• 14.-15.09.2017 tõusis Rees-Roonius Juurmaa (kolmekesi koos Juta Blaževiča ja Anatoli Rovnij'ga (grupijuht)) Ugamski mäeahelikus Tjan-Shan'is Sairam (4238m) tippu, mööda põhjaseina (5B).

2018

• 09.03.2018 tõusid Indrek Tammemägi, Priit Toomsalu ja Tanel Raud Andides Cordillera Real Huayna Potosi (6088m) tippu.
• 14.03.2018 tõusid Indrek Tammemägi, Priit Toomsalu ja Tanel Raud Andides Cordillera Real Nevado Sajama (6542m) tippu, mis on ühtlasi Boliivia kõrgeim tipp. Kuna eestlaste varasemate teiste tõusude kohta sellele tipule andmed puuduvad, siis võib arvata, et tegu on esimeste eestlastega, kes sellele tipule tõusid.


Et nimekiri liiga kribuks ei läheks, siis paneme siia kirja
üle 5000m või 5A kategooria tõusud ja kontinentide kõrgemad tipud.

Kui leiad siit lehelt mõne faktivea, või oskad seda nimekirja täiendada uute sissekannetega, siis anna sellest aga julgesti teada - indrek.martin [ät] gmail.com