Õppetöö eesmärgid ja õppeaja kestus:

• geograafia - mägirajoonide tutvustamine;
• esmaabi ABC käepäraste vahenditega;
• matkaja, alpinisti psühholoogiline ja füüsiline ette-valmistus ekstreemsetes olukordades tegutsemiseks;
• alpinism, kui kollektiivse spordiala iseärasuste selgitamine (tugev on grupp, mitte üksikisik);
• mägedes varitsevate ohtude selgitamine, nende ennetamine, vältimine ja ohutustehnika nõuete täitmine;
• õppetöö kestab oktoobrist-juunini.

Kooli teoreetilised loengud toimuvad Tallinna Linnamuuseumi loengute saalis (Vene tn. 6) teisipäeviti kell 18:00.
Vastu võetakse kõik, kes on 16 aastat vanad ja füüsiliselt terved.

Abimaterjalideks kasutatakse skeeme, fotosid, diapositiive ja videofilme.

Lektoriteks on arstid, psühholoogid, pedagoogid, kogenud matkajad, alpinistid ja instruktorid: Ilmar Priimets (lumeleopard), Rein Loik (professor), Ülo Kivistik (reanimatoloog), Anu Kallavus (geograafia õpetaja), Raivo Plumer, Edgar Haavik (kogenud grupijuhid) jpt.

Praktilised õppused toimuvad nädalavahetustel (6-8 tundi).

Jääõppused toimuvad Rannamõisa paepangal. Kaljuõppused ja võistlused toimuvad Naagel, Astangul, Ontikal, ja Karula veskil. Instruktoriteks on kogenud alpinistid.

Praktiline osa lõpeb õppereisiga mägedesse. Alpides või Kaukaasias ollakse 14päeva. Selle aja jooksul korratakse õpitut, matkatakse ja on võimalus vallutada mõned mäetipud. Alla 16-aastastel on õppereisist osavõtt lubatud seadusliku esindajaga. Kuni 18-aastastel nõutav arstiviisa.

Kool on Mittetulundusühingule Jaan Künnapi Alpinismiklubi kuuluv asutus. Kool on kasumit mittetaotlev haridusasutus ja ta kasutab kõiki saadud vahendeid kooli huvides. (Kooli Põhikiri p 1.4.)

Jaan Künnapi Alpinismikooli arengukava:

Sportliku alpinismi ajalugu Eestis saame mõõta juba nelja aastakümnega. Selle aja jooksul on alpinism leidnud väärika koha teiste spordialade hulgas.
Igal aastal läheb mägedesse sadu noori inimesi , et alustada enda jaoks seni tundmata ja kaugete paikade avastamist. Ohutult mägedes käimine nõuab inimestelt mitte ainult füüsilist jõudu, vaid ka kõrgeid moraalseid omadusi, mitmekülgseid teadmisi ja kogemusi ning sunnivad otsima otstarbekaid lahendusi võitluses loodusjõududega.

Arengusuunad:

1) Alpinismi ja mägimatkamise arendamine vaba aja veetmise võimalusena ja seeläbi sportliku ning terve eluviisi propageerimine.
2) Alpinismi ja mägimatka alase õppe korraldamine kooli-noortele ja täiskasvanutele. (Regulaarse õppekava alusel)
3) Alpinismi ja mägimatka alaste seminaride ja praktiliste õppuste korraldamine sellest huvitatud eraisikutele. (Individuaalprogrammi alusel)
4) Alpinismi ja mägimatka alaste seminaride ja praktiliste õppuste korraldamine huvialaringide juhatajatele ja kooliõpetajatele, kes on huvitatud matkaspordi ja alpinismi propageerimisest koolides.
5) Infopanga loomine maailma erinevate mägirajoonide kohta (kaardid, marsruudikirjeldused, piirkondade loodus- ja kultuurikeskkonda kirjeldavad materjalid, videod, filmid, fotod)
6) Mägirajoonide kohta käiva info kirjastamine (brošüürid, kaardid) ja sellealaste filmide tegemine.
7) Mägirajoonide kohta käivate materjalide ning mägimatka- ning alpinismi tarvete laenutamine.
8) Võistluste korraldamine alpinismi ja mägimatka
tehnikas.
9) Alpinismi ja mägimatka alastel võistlustel osalemine.
10) Õppeekspeditsioonide korraldamine maailma erinevatesse mägirajoonidesse.
11) Fotonäituste ja konkursside korraldamine.
12) Suhete loomine alpinismi ja mägimatkamisega tegelevate organisatsioonide ja koolidega kogu maailmas, nendega informatsiooni ja kogemuste vahetamine.

Arenguprintsiibid:

1) Regulaarne õppekava sisaldab loenguid, seminare ja praktilisi õppusi.
2) Individuaalprogramm koostatakse konkreetse isiku soove, vajadusi ja võimeid arvestades.
3) Infopanga loomine hõlmab olemasolevate materjalide süstematiseerimist, uute materjalide tõlkimist ja koostamist.

Õppe ja kasvatuse põhimõtted:

1) Erineva raskusastme õppegrupid moodustatakse vastavalt kursustel osalejate vanusele ja oskustele.
2) Teoreetiline õpe viiakse läbi loengutena. Järgnevad arutelud, mille käigus antakse kursustel osalejatele lahendamiseks grupiviisilisi ja individuaalseid ülesandeid.
3) Seminaride eesmärgiks on motiveerida kursustest osavõtjaid mõtlema iseseisvalt, otsima probleemidele konstruktiivseid lahendusi, nii individuaalselt kui ka koostöös teistega.
4) Videofilmide ja muu visuaalse materjali vaatamisele järgneb materjalide arutelu ja analüüs.
5) Praktilised õppused viiakse läbi kogenud instruktorite juhendamisel, kõiki ohutusnõudeid arvestades, reeglina arsti juuresolekul.
6) Läbi erinevate mägirajoonide, seal valitsevate loodus ning kultuuriliste tingimuste tundmaõppimise kujundada ökoloogilist mõtteviisi ja austust looduse, teiste kultuuride ja inimeste vastu.
7) Oskus käituda kriisisituatsioonides adekvaatselt.
8) Grupitöö oskuste arendamine.
9) Läbi sportliku tegevuse õppida hindama oma võimeid ning arendama enesedistsipliini.
10) Kursused lõpevad eksamitega nii teoorias kui praktikas.
11) Kursuse lõpetanutele väljastatakse tõend, kuhu on märgitud nende poolt omandatud teoreetilised ja praktilised teadmised. Finantsressursside saamise peamisteks allikateks on õppemaks, mittetulundusühingu liikmete liikmemaks, füüsiliste isikute ja äriühingute annetused.