VALGE SURM MÄGEDES: LUMELAVIINID

Lumelaviinid on igal aastaajal kõige hirmsamad, jõulisemad, ootamatumad ja salakavalamad mägedes varitsevatest ohtudest. Kõikidest mägedes juhtunud õnnetustest võib ligi kolmandiku kirjutada lumelaviinide arvele.

Laviin ei ole turvaline turismiatraktsioon ega mägede ohutu musklinäitamine. Laviin on kontrollimatu, ohtlik ja - tappev. Ära kunagi alahinda laviini jõudu!


Laviin liigub kiirusega kuni 300km/h ja tema purustusvõimsus on kuni 9tonni/m2. Laviiniga võib kaasneda tugev ja purustav lööklaine, mis võib olla laviinist ohtlikumgi.

Kõige sagedamini tulevad lumelaviinid 30-50kraadistel nõlvadelt. Järsematel nõlvadel lumi tavaliselt ei püsi ega kuhju, küll aga võib kevadel tekkida märja lume laviin isegi 12-15kraadisel nõlval.

Kõige laviiniohtlikumad on siledad nõlvad paksu lumekattega, eriti kui on sadanud ohtralt värsket lund.

Põhiline laviinioht on talvel ja kevadel. Suurim oht on Alpides, Kaukaasias, Hibiinides, Kesk – Aasias ja kõikides Põhjamaade mägedes.

LAVIINIOHU MÄRGID

Lumesadu. Juba ööpäevane 15-20 cm paksune värske lumekiht on laviinialdis. Laviine on oodata, kui lumekihi paksus suureneb üle 30 cm või kui pikema aja vältel sajab tunnis üle 2 cm lund või kui 2-3 päeva jooksul langeb lund 50-60 cm. Sama koguse lume langemisel 10 tunni kestel muutub olukord katastroofiliseks.

Järsud temperatuurimuutused. Ootamatu pakane soodustab lumepinna hõrenemist või pragude tekkimist lumeplaatides, temperatuuri tõus tihendab pealmist lumekihti ja muudab selle raskeks)

Vihmasajud, niiskuseküllane õhk, udu ja madal pilvisus. Pealmine lumekiht tiheneb ning on alumise, hõredamaga, nõrgalt seotud.

Lumetormid. Tuisk tekitab tuulealusel nõlval lumekuhjatisi, mis ülekoormuse tõttu liikuma hakkavad.

Suurema osa lumelaviine päästavad aga valla inimesed ise, näiteks vale liikumistee valimisega või ohtliku nõlva läbilõikamisega.

TUNNE OHTLIKKU KOHTA!

Laviinidel on omadus korduda, seega tuleb eriti ettevaatlik olla kohtades, kust varem on laviin alla tulnud.

Nõlva laviiniohtlikkusest annavad tunnistust vanad lumelaviini kuhikud ehk laviinikoonused nõlva jalamil.

Okaspuumetsades paiknevad metsata sihid on laviinide poolt tekitatud, nagu ka loogus lehtpuumets mäe nõlval või nõlva all.

Ohtlikud on mägiojad, kuluaarid ja nõlva kraavid (kanalid ja rennid), kuhu kogunevad liikuvad lumemassid.

LAVIINI SATTUNU OHUD

Laviini sattunut ei varitse mitte ainult lämbumisoht, vaid ka tugev lööklaine, mis võib inimese kaugele lennutada. Ohtlik on ka lumemasside poolt kaasahaaramine – laviiniohvri võib leida mitmeid kilomeetreid allpool laviini sattumise kohta.

Kui liikuma hakkab jäätunud lumeplaat (plaatlaviin), puruneb see liikumise käigus teravate äärtega kamakateks, mis võivad tekitada laviiniohvrile raskeid traumasid.

Künklikul nõlval liigub laviin laineliselt üle kõrgendike. Ülemised kihid kortsuvad takistuse ees, takistuse juba ületanud kihid liiguvad aga endise kiirusega edasi. Nii tekivad takistuse juures laviinimassis suured praod, nn “laviini lõuad”, mille pealmised kihid edasi liikudes uuesti sulgevad. „Laviini lõugadesse” sattunu enamasti hukkub, sest lume suur surve mätsib ta endasse.

Eriti ohtlikud on märja lume laviinid oma suure raskuse (erikaal kuni 800kg/m3, kuival lumel vaid 10-12kg/m3), mätsimise ja kiire külmumise tõttu. Märja lume laviin ei sisalda õhku ja peatumisel tsementeerub kiiresti kivikõvaks massiks, mida isegi kirkaga on võimatu raiuda.

KÄITUMINE LAVIINI KORRAL

  • Määra laviini arvatav tee ja oma asukoht laviini telje suhtes.
  • Välju lühimat teed mööda laviinitee alast (laviini teljest kõrvale). Laviini alguse lähedal võib isegi liikuda laviinile vastu, kuna alguses on laviini võimsus väike. Suuskadel ja lumelaual sõida allapoole ja ohuteest kõrvale.
  • Laviini jäädes vabane võimalusel liigsest varustusest ning püüa ujumisliigutusi tehes püsida laviini pinnal. Võimalusel liigu laviini serva poole.
Kuiva lume laviinid täidavad suu, nina, silmad ja kõrvad ning lämmatavad isegi 15-20 cm paksuse lume all. Selle ärahoidmiseks kata suu ja nina villase esemega, parim on sall või rätik.

Kui laviin hakkab peatuma, püüa tekitada oma näo ja rindkere ümber õhuruumi, töötades intensiivselt käte ja põlvedega. Eriti tähtis on see märja lume laviinide korral, mis kiiresti kivistuma hakkavad.

Koheva lume korral püüa pärast laviini peatumist ülespoole liikuda. Kui see ei õnnestu, oota päästmist. Karjuda ei maksa, sest lume alt ei kosta hääl kaugele: väsitad end asjata ja kulutad väärtuslikku õhku. Mitte mingil juhul ei tohi uinuda!

Lööklainesse sattununa heida löögi mõju vähendamiseks kõhuli, võib isegi veidi lumme kaevuda. Tähtis on, et suu, nina ja kõrvad oleksid kaitstud lumetolmu eest. Kaitset pakuvad ka suured kivid, kuid mitte mingil juhul puud – need võivad murduda.

LAVIINIST PÄÄSEMINE

Laviini jäänut tuleb esmalt hakata otsima pealtnägijate arvatavas kohas, kus inimest viimati nähti. Edasi otsitakse allatulnud lume kuhjumise kohtades, allpool inimese laviinisse kadumise kohast.

Laviinist leitud inimene võib olla teadvuseta või lämbumisest varjusurmas, organism alajahtunud või külmunud.

Kõigepealt tuleb vabastada kannatanu pea ja puhastada suu, nina, silmad ja kõrvad (arvestage, et läbikülmunult on kõrvad ja sõrmed väga haprad!). Seejärel tuleb kannatanu ettevaatlikult lumest välja kaevata, unustamata, et märja- ja plaatlume ja lööklaine korral võivad tal olla luumurrud.


Koostanud: Jaan Künnapi Alpinismiklubi liige Kaja Pino
Allikas: „Matkaspordi käsiraamat”, koostaja Jaan Künnap, Tallinn 2004

Tagasi