OHUTUSVARUSTUS LAVIINIDE KORRAL

Freeride ja offpiste e. uudismaasuusatamisega kaasnevad ohud:

Üks kõige suuremaid ohte, lisaks teadmatusele, eksimisvõimalusele ning kukkumistega kaasnevatele ohtudele - haiget saamine, luumurd, varustuse kaotus, on kindlasti laviini sattumise oht. Laviin pole üksnes ekstreemekspeditsioonide ja seiklusfilmide teema! Tegelikult on tegemist reaalse ohuga kõikidele inimestele, kes liiguvad lumistel nõlvadel alates 20kraadi. Tark, kogenud ja treenitud silmaga „mägedehunt“ suudab muidugi ilmastikuolude, päikesepaiste suuna, mäekalde, lumestruktuuri ja konkreetse valitud marsruudi eripära põhjal laviiniohtu hinnata. Valvel tuleks aga olla pidevalt sest mägedes võivad olud väga kiiresti muutuda. Kõige ohtlikumad kohad on kitsad ja järsud kuluaarid, karniisid ja vastu päikest olevad nõlvad kaldenurgaga 30-50kraadi. Laviinid, kuhu suusatajad/laudurid tavaliselt satuvad, on nende endi valla päästetud ja enamasti piirduvad konkreetse kuluaari või kallakunukiga, vähesed aga koguvad piisavalt jõudu, et ohustada oluliselt allpool liikujaid. Põhilisteks ettevaatusabinõudeks on riskantsete kohtade ükshaaval läbimine ja see, et parajasti ohtlikku ala läbivat sõitjat jälgitakse erinevatest punktidest. See võimaldab õnnetuse korral kannatanu võimalikult kiiret positsioneerimist ja operatiivset päästetegevust.

Laviiniohtu ei saa kunagi välistada, küll aga saab õige ohutusvarustusega õnnetuse üleelamise tõenäosust suurendada.

Uudismaasuusatamise ohutusvarustus sõltuvalt riskiastmest on:

  • Madal riskiaste (lihtsam nõlv) - kiiver, seljakott hädavajalikumaga.
  • Keskmine riskiaste (kitsad järsud kuluaarid, kaugemad kohad) - laviinipiipar, sond, labidas, raadiosaatjad, telefon, esmaabikott.
  • Kõrge riskiaste (liustik ja kohad kuhu pääsemine eeldab ronimisvarustust) - ronimisvarustus, köis, mõni jääpuur, paar karabiini, vajadusest sõltuvalt lumeräätsad või jäälliikumise kassid ja lisaks eelnev loetelu.
Radade kõrval liikudes tuleks alati eelnevalt tutvuda huvipakkuva koha marsruudikirjeldustega, küsida nõu näiteks kohalikust mäepäästest, alati informeerida mahajääjaid oma sõiduplaanidest, omada mobiiltelefone, liikuda grupis ja jälgida, et grupp laiali ei läheks.

Varustusest:

Laviinipiipar on raadosaatja-vastuvõtja mägedes ja laviiniohtlikel nõlvadel liikujatele, valdavalt freeride ja offpiste e. uudismaasuusatajatele-lumelauduritele. Seadme ülesanne on saata välja kindla sagedusega signaali, mille järgi õnnetusse sattunud inimene võimalikult kiiresti teise analoogse seadmega üles leida. Piipar lülitatakse ümber signaali vastuvõtureziimi ja vastavalt signaali tugevusele positsioneeritakse kannatanu. Alates aastast 1992 on laviinipiiparitel kasutatav ülemaailmselt standardsagedus 457MHz.

Laviinipiiparid jagunevad tööpõhimõtte järgi analoog ja digitaalpiipariteks. Analoogseadme puhul toimub kannatanu otsimine signaali tugevuse põhjal - piiparite vahelise vahemaa vähenedes siis signaal tugevneb, vahemaa kasvades aga nõrgeneb. Digitaalpiipar aga näitab kasutajale noolega suunda ning kaugust vastuvõetava signaalini. Nii et pole vahet, milline piipar sul endal on, päästetud saamise seisukohalt on oluliselt tähtsam see, milline päästjal on.

Veel kuulub laviiniohutusvarustuse hulka passiivsed laviiniandurid - RECCO süsteem. Neid andureid paigaldatakse valdavalt suusariietele ja ka saabastesse. RECCO andur on u. 2 x 5 cm ja 4 - 5 mm paks elektrooniline kiip, millel ei pea patareisid vahetma, teda sisse/välja lülitma, mida ei saa maha unustada ja mille tööiga on väga pikk välja arvatud juhul kui kiip tõsiselt viga saab. Kiibi tööpõhimõte on väljasaadetud signaali vastuvõtmine, sageduse muutmine ja otsijasse tagasi peegeldamine, aga see eeldab juba professionaalse mäepäästevarustuse olemasolu.

Laviini sattumise korral peaks inimene üritama ennast selili keerata ja võimalusel ujumisliigutusi tehes proovima püsida laviini pinnal. Põhilisemad laviinidega kaasnevad ohud on lumemassiga kaasnev lööklaine, laviini mattumine ja laviini seiskumise ning laviini mattumise tagajärjel lämbumine. Seiskunud lumemass (märja laviini korral) jäätub väga kiiresti ning enamasti pole õnnetusse sattunul enda abistamiseks kuigipalju teha ja edasine sõltub kaaslaste tegevusest. Õnnetusse sattumise korral on esimesed 5-10 minutit on kõige kriitilisemad. Statistika põhjal langeb laviinis ellujäämise tõenäosus esimese 45 minutiga 93%-lt 26%-le.

Eks huvitavamad ja ühtlasi ka laviiniohtlikumad kohad ole suusakeskuste keskustes natuke eemal. Kui aga laviinijäänu otsimise asemel on vaja tegeleda päästemeeskonna väljakutsumise ja ootamisega, pikeneb päästeaeg ja vähenevad võimalused laviinimattunut elusalt kätte saada. Korralik päästeoperatsioon eeldab lisaks piipari olemasolule veel vähemalt laviinisondi ja lumelabidat. Ilma kaevamisvahendita pole laviini korral midagi peale hakata isegi kui õnnetusse sattunu on raadiosignaali järgi positsioneeritud. Laviinisond on 2-3 meetri pikkune kokkupandav varras, millega torgitakse laviini läbi leidmaks tõenäoseim koht, kus laviinijäänu olla võiks ning kust kaevamist alustada. Spetsiaalsed lumelabidad on tavaliselt kerged ja kokkupandavad. Lisafunktsioonina saab neist köite ja suuskade abil konstrueerida kelku kannatanu transportimiseks. Jääronimisvarustust läheb vaja eriti keerulistesse kohtadesse pääsemiseks ning liikumisel liustikul või liustikumurrul, kus esineb oht lõhesse kukkuda. Veel võib ennast varustada laviinipalliga, mis on 10-15m pikkuse nööri otsas olev vihmavarjuna avanev punast värvi riidest pall. See jääb kõigi eelduste kohaselt laviinis nähtavale. Palli nöör on tähistatud nii, et selle järgi saab täpselt teada kui kaugel ja kus suunas asub kannatanu antud nööri kohast, mis päästjale kätte on juhtunud. Laviini jäämisel on üheks surma põhjuseks lämbumine. Selle vastu on võimalik sõitjal varustada end „laviini-kopsudega“ (lavalung). See on seade, mis töötleb laviinijäänud inimese väljahingatava süsihappegaasi rikka õhu taas hingatavaks hapnikuks pikendades inimese ellujäämisvõimalusi 40-45 minutit. Lõpetuseks tuleb kogu selle varustuse kaasaskandmiseks veel vaadata mugav ja hea seljakott.


Koostanud: Jaan Künnapi Alpinismiklubi liige Argo Mere

Tagasi