|
MITTETULUNDUSÜHING |
|
|
1. Üldsätted1.1. Mittetulundusühing Jaan Künnapi Alpinismiklubi (edaspidi Ühing), on isikute vabatahtlik ühendus. 1.2. Ühing asukohaks on Tallinn, Eesti. 1.3. Ühingu ametlik nimi on Mittetulundusühing Jaan Künnapi Alpinismiklubi. 1.4. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. 1.5. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
2. Ühingu tegevuse eesmärk2.1. Ühingu tegevuse eesmärkideks on
2.1.2. Ühingu liikmete alpinismialase ja sportliku taseme tõstmine; 2.1.3. Ühingu liikmete huvide ja õiguste kaitsmine Eesti Vabariigis ja välisriikides; 2.1.4. alpinismialane koolitus (sh. täiskasvanute koolitus) ja alpinismialase hariduse toetamine avalikes huvides; 2.1.5. stipendiumite maksmine. 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks tegutseb Ühing järgmistes tegevusvormides:
2.2.2. liikmetele aktuaalsetel teemadel koosolekute, seminaride ja koolituse korraldamine, kus käsitletakse mitmesuguseid haridusalaseid teemasid; 2.2.3. ekspeditsioonide korraldamine kõrgmägedes; 2.2.4. koostöö arendamine teiste Ühingu eesmärke kandvate organisatsioonidega ja muude isikutega; 2.2.5. rahvusvahelistes mägiekspeditsioonides ja muudes alpinistide ettevõtmistes osalemine ja nende korraldamine; 2.2.6. muud üldkoosoleku poolt otsustatud tegevusvormid.
3. Liikmed, liikmeks vastuvõtmise ning Ühingust väljaarvamise ja väljaastumise tingimused ja kord3.1. Ühingu liikmeks võib olla füüsiline ja juriidiline isik, kes soovib kaasa aidata Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele ning on saanud vastava Ühingu juhatuse heakskiidu. 3.2. Ühingu liikmeks saamiseks peab isik üldjuhul olema läbinud liikme kandidaadi perioodi, mis koosneb Jaan Künnap Alpinismikooli vähemalt 4 kuulise koolitustsükli läbimisest ja Ühingu poolt läbi viidavast õppeekspeditsioonist osalemisest. 3.3. Liikme kandidaadi saamiseks tuleb esitada sellekohane kirjalik avaldus Ühingu juhatusele, kes teeb otsuse 20 kalendripäeva jooksul avalduse laekumise kuupäevast arvates. Juhatus teatab otsusest avalduse esitanud isikule. 3.4. Isik, kes soovib astuda Ühingu liikmeks, esitab sellekohase kirjaliku avalduse Ühingu juhatusele, kes teeb otsuse liikmeks vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 20 kalendripäeva jooksul avalduse laekumise kuupäevast arvates. Juhatus teatab otsusest avalduse esitanud isikule. 3.5. Ühingu juhatusel on õigus teha Ühingu liikmeks astuja suhtes erandeid lähtudes konkreetse isiku senise tegevuse seotusest Ühingu eesmärkidega ja isiku panusest Ühingu tegevusse. 3.6. Ühingu tegevusse või eesmärkide saavutamiseks eriti suure panuse andmise eest võidakse vastavale isikule omistada Ühingu auliikme nimetus. Auliikme nimetuse andmiseks võivad teha Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse vähemalt 7 Ühingu liiget või juhatuse liige. Juhatuse teeb otsuse 40 kalendripäeva jooksul avalduse laekumise kuupäevast arvates. Juhatus teatab otsusest avalduse esitanud ja auliikmeks võetud isikule. 3.7. Ühingu uue liikme liikmelisus hakkab kehtima alates juhatuse poolt vastava otsuse tegemisest. 3.8. Juhatusel on õigus Ühingu liige Ühingust välja arvata juhul kui liikme tegevus on vastuolus Ühingu põhikirja nõuetega või kui liige ei ole tasunud üldkoosoleku poolt kehtestatud makse 1 aasta jooksul makse tasumise tähtajast. 3.9. Välja arvatud liikmele teatakse kirjalikult juhatuse otsusest, kus tuuakse ära ka väljaarvamise põhjus. 3.10. Liikmel on õigus Ühingust välja astuda teatades sellest Ühingu juhatusele vähemalt 20 kalendripäeva kirjalikult ette. 3.11. Liikme välja astumisel või väljaarvamisel Ühingule tasutud makse ei tagastata, välja arvatud juhul, kui Ühingu juhatuse otsustab teisiti.
4. Liikmete õigused4.1. Ühingu liikmel on õigus:
4.1.2. esitada ettepanekuid, arupärimisi ja kaebusi Ühingu juhtorganitele ning saada asjakohaseid vastuseid; 4.1.3. osaleda Ühingu üldkoosolekutel; 4.1.4. osaleda Ühingu poolt korraldatud üritustel juhatuse määratud tingimustel; 4.1.5. astuda Ühingust välja, teatades sellest juhatusele kirjalikult vähemalt 20 kalendripäeva ette. 4.2. Ühingu liikme kandidaadile ja auliikmele ei laiene punktis 4.1 nimetatud
Ühingu liikme õigused. Ühingu liikme kandidaadil ja auliikmel on õigus osaleda juhatuse nõusolekul Ühingu üldkoosolekul sõnaõigusega.
5. Liikmete ja liikme kandidaatide kohustused ja nende kehtestamise kord5.1. Ühingu liikmetele ja liikme kandidaatidele võib Ühingu üldkoosoleku otsusega kehtestada kohustusi, mis ei tulene käesolevast põhikirjast, Ühingu üldkoosoleku otsustega. 5.2. Ühingu liige ja liikme kandidaat on kohustatud:
5.2.2. täitma Ühingu juhtorganite otsuseid; 5.2.3 tasuma üldkoosoleku poolt kehtestatud makse ja tasusid.
6. Üldkoosolek6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek. 6.2. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas, aasta esimese poolaasta jooksul. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku vajaduse korral või vähemalt 1/10 liikmete nõudmisel. 6.3. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui juhatuse esimehele on esitatud vastav kirjalik avaldus, millele on alla kirjutanud vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest. Avalduses peab olema märgitud erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjus ja eesmärk. Erakorraline üldkoosolek tuleb korraldada 30 päeva jooksul arvates avalduse saamisest. 6.4. Üldkoosolekud kutsub kokku ja selle tehnilist tööd korraldab Ühingu juhatus, kes teatab liikmetele üldkoosoleku toimumisest kirjalikult vähemalt 14 kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Kirjalikule teatele lisatakse koosoleku päevakord 6.5. Üldkoosolekul hääletamisel on igal Ühingu liikmel üks hääl. 6.6. Üldkoosolekud protokollitakse, protokollile kirjutab alla protokollija ja koosoleku juhataja ning see kinnitatakse järgmisel üldkoosolekul. Vajadusel saadetakse protokoll Ühingu liikmetele. 6.7. Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad järgmised küsimused:
6.7.2. maksude suuruse ja maksmise korra määramine, kusjuures maksude suurus võib olla erinevatele liikmetele erinev; 6.7.3. Ühingu juhatuse tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja eelarve kinnitamine; 6.7.4. juhatuse liikmete arvu määramine ja juhatuse liikmete valimine; 6.7.5. Ühingu omanduses olevate haridusasutuste juhtorganite valimine; 6.7.6. Ühingu omanduses olevate haridusasutuste tegevuspõhimõtete kindlaks määramine ja nende põhikirjade kinnitamine; 6.7.7. Ühingu omanduses olevate haridusasutuste lõpetamine; 6.7.8. Ühingu revidendi valimine ja revidendi aruande kinnitamine; 6.7.9. Ühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine. 6.8. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab Jaan Künnapi hääl, kui Jaan Künnap üldkoosolekul osaleb. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 liikmete nõusolek, kusjuures üldkoosolekul mitteosalenud liikmed võivad anda oma nõusoleku kirjalikult. Põhikirja muutmiseks peab poolt hääletama vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
7. Juhatus7.1. Juhatus esindab Ühingut ja juhib selle tööd. Juhatuses on üks kuni viis füüsilist isikut. Kui juhatuses on rohkem kui kaks liiget, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe ja vajadusel aseesimehe. 7.2. Ühingut võib esindada iga juhatuse liige üksinda. Kui juhatuses on rohkem kui kaks liiget, võivad Ühingut esindada juhatuse esimees üksinda või kaks juhatuse liiget üheskoos. 7.3. Üldkoosolek võib juhatuse liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral või kui juhatuse liige ei ole mingil põhjusel võimeline osa võtma aktiivselt Ühingu juhtimisest. 7.4. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis, kusjuures neid ei pea protokollima. Juhatuse esimehe olemasolu korral kutsub juhatuse koosoleku kokku juhatuse esimees. 7.5. Juhatuse esimees, tema äraolekul aga aseesimees, juhatab juhatuse koosolekuid. 7.6. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele vähemalt seitse päeva ette. 7.7. Juhatuse pädevuses on järgmised küsimused:
7.7.2. tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande, eelarve koostamine ja nende esitamine üldkoosolekule; 7.7.3. Ühingu raamatupidamise korraldamine; 7.7.4. teiste küsimuste lahendamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. 7.8. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. 7.9. Juhatuse otsuse vastu võtmiseks on vajalik vähemalt koosolekul osalenud liikmete poolthäälteenamust. Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed. 7.10. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt on otsustavaks Jaan Künnapi hääl, kui Jaan Künnap kuulub juhatusse.
8. Järelvalve8.1. Üldkoosolek võib järelvalve teostamiseks teiste organite üle määrata revisjoni. Sellisel juhul valitakse revident üheks aastaks ja nende volitused kehtivad ühe aruandeaasta jooksul kuni uue korralise üldkoosoleku poolt uute revidentide valimiseni. 8.2. Revident ei tohi kuuluda juhatuse koosseisu ega olla Ühingu raamatupidajaks. 8.3. Revident kontrollib Ühingu tegevuse seaduslikkust ja Ühingu finants-majanduslikku tegevust ning koostab selle kohta aruande üldkoosolekule. 8.4. Revidendil on õigus kontrolli teostamiseks saada juhatuselt kogu Ühingu tegevust puudutavat dokumentatsiooni.
9. Vara9.1. Ühingu tegevus rajaneb isemajandamise põhimõtetel. 9.2. Ühingu vara moodustub:
9.2.2. annetustest ja eraldistest; 9.2.3. Ühingu poolt korraldavatest üritustest laekunud tuludest; 9.2.4. tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või kultuurhariduslike või Ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest; 9.2.5. muudest laekumistest. 9.3. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole keelatud seadusega.
10. Ühingu lõpetamine, ühinemine või jagunemine10.1. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
23. aprill 2002
|