Euroopa katusel

Margus Vets
"EBS Review" 1998

Kui Teie, kui minu hea sõber, minult küsite, et kuidas mul seal Elbrusel läks siis panete mind olukorda kus minu väljendusoskus (omast arust muidu päris hea) annab sõna otseses mõttes alla, kuna midagi nii suurt ja elamusterikast võimalikult tõetruult sõnades edasi anda on pea võimatu, kuigi ma seda siiralt tahaks. Ma proovin.

Kaukaasia

"Miks inimesed võtavad midagi taolist ette?". Mis sunnib sind sõitma (loe:elama) umbses ja palavas bussis kolm päeva ja kaks ööd läbi üllatusterikka Venemaa kuhugi Kabardiini-Balkaaria külasse Kaukasuse ahelas, tõusma treening- ja aklimatiseerumistõuse mitmel järjestikusel päeval 2000 m pealt 3500-4800 m peale, elama telkides äärmuslikes oludes ( +25 C kuni -20 C), tassima rasket seljakotti, jne. Kas see on siis puhkus võivad paljud imestada. Jah on küll ja veel milline võin ma kinnitada.

Kaukaasia külaolu

Nagu paljud asjad siin elus tuli ka see käik Elbrusele minu ellu ekspromptsena. Peale tutvumist lumeleopardi Jaan Künnapiga, sattusin ka mina kutsutute nimekirja Elbruse taasvallutamise ekspeditsioonile. Kiired otsused on mõnikord need parimad. Nii juhtus ka see kord. See oli muide juubeliekspeditsioon. 40 aastat tagasi vallutas esimese eestlasena Elbruse tipu ( 5642 m) tuntud näitleja ja vähemtuntud alpinist Jaanus Orgulas. Seega siht oli selge.

natuke ronimist

Võin kinnitada, et mäed on mulle juba ammu küll kuidagi kutsuvatena tundunud, kuid minekuks polnud varem läinud, kui vaid välja arvata mõned suusareisid mägedes. Kokkupuuteks alpinismiga aga ei saanud neid kuidagi nimetada. Seda korda aga küll.

Saavutusvajadus. Ma läksin Elbrusele eesmärgiga. Ma olin orienteeritud tipu vallutamisele. Loomulikult pesitsesid taevas Elbruselt minus kõhklused- kas minu füüsiline valmidus on OK, kas minu varustus on OK, jne. Need kõhklused ei osutunud aga vastaseks mulle ning ma suutsin jõuda eesmärgini. Peale selle imepärase tunde kogemist, kui sa seisad Euroopa kõrgeima tipu otsas ja vaatad üle mägede millede tipud sinust ligi kilomeetri võrra madalamal, võin küll öelda, et saan aru alpinismiga tegelevate inimeste poolt tehtavatest pingutustest ja ohverdustest selle tunde nimel mida pakub see mägi sulle kui tema vallutajale. Kuna olen nüüd seda tunnetanud ja saanud positiivse elamuse siis tunnen, et olen saanud ühe healoomulise nakkuse mis seob inimese mägedega ja muudab ta neist sõltuvaks.

Elbrus (5642m)

Eelpool kirjutatust ei tasu loomulikult vaid aru saada üheselt, et alpinism on vaid üks tippude võtmine. Oh ei. Alpinism ja mägimatkamine need on kompott uskumatult puhtast õhust ja mägijõgede kohinast; lumest ja jääst; huvitavatest inimestest; higist, vaevast ja adrenaliinist; maitsvast lõkkel valmistatud söögist ja veel kindlasti paljudest muudest teguritest. See on võimalus end välja lülitada, et siis taas jõudu kogununa ja produktiivsena argiellu sukelduda, ehk puhkus selle sõna kõige tähenduslikumas mõttes.

Nüüd ka natuke köögi poolt.
Mida tuleb alpinismi juures oluliseks pidada ??? Mida ta õpetab ???

algaja ise

Alpinismi harrastades tuleb rangelt kinni pidada nn. kirjutamata reeglitest. Hoolitse oma kaaslase eest ja ole talle toeks. Alpinism on 100% meeskonnatööl põhinev. Kedagi ei jäeta maha, kedagi ei kaotata silmist. Seda põhimõtet järgides jõudsime ka meie eesmärgini ja seda koos meie kahese liikumisgrupi teise liikme Liina Margusega (ka muide EBS tudeng). Elagu EBS.

Ekspeditsiooni käigud ja liikumine peab olema hästi läbimõeldud. Selles osas müts maha meie gruppi juhtinud Jaan Künnapi ees kelle poolt koostatud kava oli perfektne ja ka ilm tipu ründamise päevaks oli organiseeritud.

Ennast ei tohi mingil juhul üle hinnata. Respekt mägede vastu peab säilima ka neilt lahkudes. Seda tunnet aitavad tekitada hulgalised mälestustahvlid hukkunud alpinistide ja matkajate auks.

Kõik alpinistid kes kohtuvad mägedes on juba enne esmakohtumist sõbrad. Tervita neid alati. Seega õpetab alpinism mitte ainult austust mägede, vaid ka inimeste vastu.

Lugupidamisega mägede ja inimeste vastu,
Margus Vets
uus alpinist

Tagasi