Eestlased Elbruse haardes

Rusu- ja mudavool, mis tabas Elbruse jalamil olevat mägikülakest, lõikas retkelt eile koju saabunud Eesti mägimatkajatel möödunud nädala lõpul ära väljapääsu ning sundis neid kojusõitu ootama.

"Mudalaviin mägedes pani tee kinni," ütles ekspeditsioonil käinud Sõnumilehe ajakirjanik Sulev Valner. "Meie grupile see otsest ohtu ei tähendanud, kuid tohutud kivilahmakad sulgesid tee mäest alla. Iseenesest oli see võimas vaatepilt."

Nädalavahetuse tõttu arvasid külaelanikud, et abi ei tule enne esmaspäeva. Ent juba samal päeval tulid masinad kivikamakatest teed puhastama. Lõpuks aitas grupp ise käepäraste vahenditega teed sillutada, et buss rusuhunnikust läbi pääseks.

Ühtekokku veetis 38 matkajat mägedes kümme päeva. Kuus päeva kulus aga bussisõiduks läbi Venemaa sinna ja tagasi.

5642 m kõrge Elbrus on Euroopa kõrgeim mägi ning võiks olla imeilus turismipiirkond, kuid praegu on pilt Valneri sõnul üsna trööstitu - mahajäänud ja vaene Venemaa piirkond.

Seitse ilma tunnis

Mägimatkajate baaslaager asus 2200 meetri kõrgusel. Treeninguks ja aklimatiseerumiseks tehti sealt mitu väiksemat mäkketõusu ning alles seejärel asuti vägevaimat mäetippu vallutama.

"Elbrus on raske astumine. Selles mõttes igav, et pole ronimist. See-eest tujukas nagu naine. Seal on seitse ilma tunnis," märkis matkaja, kelle sõnul võib selle aja jooksul tulla rahet, lund, vihma ja paista päike. "Kümne minuti jooksul tekkis mägedes tihe udu ning see on üksinda liikumiseks väga ohtlik - võib lõhedesse kukkuda. Surmajuhtumeid pole Elbrusel siiski tänavu olnud."

Valneri sõnul matkajaid mäkketõusu kestel suuremad tervisehädad ei tabanud. "Päikesepõletusi tuli ette. Eriti pidi aga jälgima, et külm varvastele-sõrmedele liiga ei teeks," rääkis kolm ööd jää peal maganu, kelle sõnul on mägedes kõige külmem aeg enne päikesetõusu.

Raskem kui maraton

"Elbrusel on kaks tippu, ning nende vahet nimetatakse rindade vaheks ehk sadulaks, mis on 5400 meetrit kõrge," rääkis Valner. Ihaldatud tippu ronisid tema sõnul eestlaste grupist pooled, teised piirdusid ümberkaudsete mägedega, mille kõrgus oli üle 4000 meetri.

Pöördepunkt oli matkajaile 4200 m kõrgusel veedetud lumine öö, mille järel otsustas igaüks, kas jaksab veel ülespoole minna või läheb alla.

Valneri sõnul alustati Elbrusele tõusu öösel kell kolm, mil pilved kogunesid Kaukasuse taha. "Seetõttu on ilm päeva esimesel poolel seal ilus ning ka jääpind astumiseks toekam," märkis ta.

Valner ise mäetipus ei käinud, küll aga jõudis n.-ö. sadulasse. Mäe vallutasid teiste seas ära kolm naist, sealhulgas tema abikaasa. "Füüsiliselt oli see muidugi tohutu suur pingutus," lausus Valner. "5000 meetri kõrgusel läks minul ikka väga raskeks. Grupis olnud pikamaajooksja sõnul olevat maratoni joosta kergem."

Tagasitee Elbruselt Moskvani oli grupile ränk kuumuse mõttes. Lõuna-Venemaad tabas kuumalaine ning soojakraadid ulatusid 40-ni. Sulev Valneri sõnul oli matk osale grupist imeilus puhkus, mõnele aga ettevalmistus tõusuks Himaalajasse Cho-Oyu (8201 m) mäetippu. Eesti rekord on seni Kommunismi mäetipp Pamiiris (7500 m)

Riho Västrikule ning Kadri ja Sulev Valnerile jättis ereda mälestuse ööbimine liustiku serval ja öine tõus mäetippu.