Köitega Euroopa kõrgeima mäe tippu veetud auto veeres kuristikku
Juuli algul tahavad eestlased teha uue rekordi, vallutades Euroopa kõrgeima mäetipu
Elbruse mootorratta sadulas.
Keerukas ettevõtmine kätkeb üle 6000 kilomeetri läbimist mootorratastega Tallinnast Elbruse
jalamile ja tagasi ning tõusmist 5621 meetri kõrgusele Elbruse tippu.
Rekordiüritajatest ainsana varem Elbrusel matkamas käinud Eesti Motomatkajate Klubi ja
Jaan Künnapi Alpinismiklubi liikme Mart Toomi sõnul tuli tal läinud kevadel
esmakordselt idee oma kaks hobi ühendada.
"Sain julgustust, kui möödunud suvel Murmanskis käisin," ütles ta. "Soomes oli üks rajaga
mägi, millel sai tõusu proovitud. Tsikkel oli liiga raskes lastis ja üles ei saanud, kuid see
andis proovimise isu veelgi juurde."
Põhjalik ettevalmistus
Leidus ka kaks sõpra, kes kohe asjast kinni võtsid, kuigi nad pole varem mägedes roninud.
Nii Toom kui ka tema kaaslased Kalle Kindel ja Neeme Ervin muretsesid Saksamaalt spetsiaalsed
tänava- ja krossisõidurataste vahepealsed endurorattad. Möödunud talvel alustasid nad reisi
ettevalmistusi - lihvisid maastikusõidu kogemusi ja õppisid vajalikke tehnikaid mägedes
ohutuse tagamiseks.
Väidetavalt on varem üks mees väikese mootorrattaga Elbruse tipus käinud, 1997. aastal
vallutati mägi maastikuautoga. Tippu veeti auto trossidega, kuid laskumisel veeres see
kuristikku. "Oleme kokku leppinud, et ei kutsu appi 50 kohalikku, kes köiega tsikli tippu
tõmbavad," lausus Kalle Kindel.
Esimene tõus jalgsi
Mootorratturid lähevad tippu esmalt jala koos Jaan Künnapi grupiga, et uurida olusid ja
ratastega tõusu marsruuti täpsustada.
Baaslaagrisse Terskolli jõudes vahetavad mehed tsiklite tavalised kummid kahesentimeetriste
naelte ehk jääpiikidega kummide vastu, mis peavad vastu pidama 3800 meetril algaval lumel ja
jääl. "Päeval voolab mäel vesi, mis ööseks taas ära külmub," märkis Mart Toom.
Kõige rohkem pelgavad Ervin ja Kindel aklimatiseerumist, mida nad pole varem läbi teinud.
"Kuna nii kõrgel pole käinud, pole teada, kas tervis üldse lubab nii kõrgele minna," ütles
Neeme Ervin.
Esimese eestlasena tõusis Elbruse tippu 1958. aastal Moskvas õppinud näitleja Jaan Orgulas.
Kahetipulise (läänetipp 5642 meetrit ja idatipp 5621 meetrit - toim) koonusega Elbrus asub
Venemaa ja Gruusia piiril Kabardi-Balkaaria Vabariigis.
- 01.juuli - start Eestist
- 07.juuli - saabumine baaslaagrisse Terskolli, laagri sisseseadmine
- 08.juuli - aklimatiseerumistõus ja kummide vahetus
- 09.juuli - tõus ratastega Elbruse lumepiirini, rattad Barrelsi hütti (3900m) hoiule
- 10.juuli - tõus Elbruse sadulale (5400m), ööbimine Terskollis
- 11.juuli - tõus köisraudteega Elbruse nõlvale (4800m)
- 12.juuli - tõus Elbruse sadulale, tipuluure, ratastega tõusu marsruudi täpsustamine. Tagasi Terskolli
- 13.juuli - tõus Barrelsi hüti juurde
- 14.juuli - tsiklite ja lume testimine
- 15.juuli - äratus kell 1 öösel, tsiklitega tõus tippu
- 16.juuli - laskumine Terskolli
- 31.juuli - saabumine Eestisse
Ametlik kodulehekülg