Eestlased suusatavad läbi Gröönimaa

Aprillis teevad Rain Lond ja Marko Kalve 600kilomeetrise suusamatka Gröönimaa idarannikult läänerannikule. Varem pole ükski eestlane püüdnud läbi maailma suurima saare suusatada.

"See on kõige klassikalisem teekond läbi Gröönimaa," räägib Rain Lond oma plaani põhjendades. "Mööda sama teed üritas suuskadel saart läbida ka legendaarne polaaruurija Fridtjof Nansen," ütleb ta. Aga Nanseni laev triivis 1888. aasta suvel plaanitud alguspunktist Gröönimaa idarannikul tublisti lõunasse ja norralane suusatas koos kuue kaaslasega üle saare lühemat teed pidi.

"Meie tahame saare ikka korralikult läbi suusatada, 600 kilomeetrit. Kelgul veame kõik eluks vajaliku endaga kaasa," kinnitab Lond ja lisab, et kogu matka ajal pole mingit kõrvalist abi, lisatoitu või varustust loota. Retkel ei kasutata purjesid, koeri või mootorsaane.

Seni pole eestlased läbi Gröönimaa suusatanud, arvavad matkamehed. Mitu korda on seda teinud soomlased, rootslased, norralased ning taanlased.

20 kilomeetrit päevas

25aastase Rain Londi ning temast kolm aastat vanema Marko Kalve matkateekond algab märtsi viimastel päevadel Gröönimaa idarannikult Isortoqist ning lõpeb läänes, Kangerlussuaqis. Nende kahe asula vahe on linnulennult 600 kilomeetrit. "Teekonnale kulub vähemalt 30 päeva. Ühe päevaga tahame läbi suusatada paarkümmend kilomeetrit," arvab Rain Lond.

Kergeks teekond ei kujune. Esmalt ootab mehi vähemalt paarisajakilomeetrine tõus. "Kogu Gröönimaa meenutab kuplit. Keskel on liustiku kõrgus kuni 2700 meetrit ning üles mäkke annab rühkida," teab Lond ja ütleb, et ohuks on ka ootamatud orkaanid ehk kohalikus keeles piterakid. Nende kiirus on lagedal kuni 50 meetrit sekundis. Piterak võib kesta nädal aega ja suudab viletsamalt kinnitatud telgi või vedelama füüsisega matkaja lihtsalt minema puhuda. Teada on paari aasta tagune juhtum, kus kolmest läbi saare suusatanud soomlasest kaks külmusid tormis surnuks.

Eesti mehed peavad kelguga kaasa vedama vähemalt 85 kilo varustust. "Magamiskott peab kannatama kuni 40kraadist pakast," ütleb Rain Lond. Kaasas on loomulikult telk, aga ka kanistrid puhastatud bensiiniga ning toidukeetmiseks väike priimus.

Mustikasupp lõunasöögiks

Matkajad teavad, et hommikueineks on matkal pudrud. Lõunasöögiks on mustikasupp ning müslibatoonid. Õhtuks võetakse kaasa midagi kergemat. Kelgul on ka kuus kilo šokolaadi, energiajooke ning vitamiinikontsentraate.

Ühes on satelliittelefon, kohamääraja ehk GPS ja esmaabikohver. "Vaja läheb ka digitaalset fotoaparaati, et iga paari päeva tagant saata läbi sülearvuti Eestisse pilte," seletab Lond.

Kogu selle kuu peavad matkajad pesemata läbi ajama. Saunatelki kaasa ei veeta. Praegu naljatavad Kalve ja Lond omavahel, et suusatavad nii kaua, kuni sammal selga kasvab. Tegelikult ei määrdu inimene paarikümnekraadises pakases ning keset lund kuigivõrd. Gröönimaal tolmu ja tahma lihtsalt pole.

Tulirelvi pole suusatajail enesekaitseks samuti vaja. Jääkarusid võib saarel küll luusimas näha, kuid nad elavad kitsal rannikuribal. Mida rohkem mägedesse, seda vähem neid ringi kolab.

Kaks matkameest on oma teekonnaks arvestanud umbes 200 000 krooni. Osa annavad sponsorid, teise osa moodustavad kahe matkaja enda säästud.