Everesti vallutaja ründab uut mäetippu

Postimees
02.juuni 2005 kell 00:01

Koduses Võrus tunnevad Everesti-vallutajat Alar Sikku kõik. «Ent kõrguses on inimene ikka väga tilluke,» teab end mägedes koduselt tundev mees.

Esimese eestlasena 8848-meetrisele maailma kõrgeimale mäetipule Mount Everestile tõusnud Alar Sikk alustab laupäeval retke 8035-meetrise mäe vallutamiseks.

Ekspeditsiooni Pakistanis Karokorami mäeahelikus asuva Gasherbrum II ründamisel juhib leedulane Saulius Vilius, kellega koos 38-aastane Sikk kaks suve tagasi Everestile ronis.

«Kui Saulius kaasa kutsus, ei otsustanud kaua,» ütles Tallinki laeval baarimehena töötav Sikk. «Ta pole kõrgustes võhik. Hea kaaslane, kellele saab alati loota. Usutavasti tema mulle samamoodi.»

Grupp liiga väike

Sikuga esimest korda koos roniva Tarmo Riga sõnul läheb ta mägedesse puhkusele. «Elu on kiire ja tööd palju,» ütles lennuliiklusteeninduse lennujuhina töötav Riga. «Aga vaim on juba poolenisti ronimiseks valmis.»

Rühma kuuluvad veel üks leedulane ja eestlane, kes ei soovinud enne ekspeditsiooni algust oma nime avaldada.

Algselt pidi Gasherbrum II ründama kümneliikmeline Baltimaade meeskond, mille eesmärk oli viia tippu kõigi kolme riigi lipud. Kuid lätlased ei saanud 55-päevaliseks retkeks raha kokku.

Eesti üks teenekamatest alpinistidest Jaan Künnap tunnistas, et viiekesi minek häirib teda pisut. «6000 meetri kõrgusele tuleks minna vähemalt kuuekesi,» ütles ta. «Natuke risk suureneb. Aga samal ajal on seal ka teisi gruppe, küllap nad teevad koostööd.»

Rigale on Pakistani mäed tuttavad, sest neli aastat tagasi ründas ta seal Broad Peaki. Tean, mis meid ees ootab, ütles mägironija, kes 1998. aastal tõusis 8201-meetrise Cho Oyu tippu.

Pakistani pealinnast Islamabadist sõidab rühm edasi busside ja dzhiipidega. Viimased kaheksa päeva 5000 meetri kõrgusele baaslaagrisse läbivad nad jalgsi. «Sealkandis on tänavu rohkesti lund sadanud, võib tekkida laviinioht,» tunnistas Sikk. «Seal on tipu võtmiseks rohkem aega kui Everestil, kus ilm võib väga kiiresti muutuda. Piirkond on ka soojem kui Everestil.»

Varustusekandjad saadavad gruppi baaslaagrini, edasiseks tõusuks nad kõrgkandjaid ei palganud. «Arenenud riikide alpinistid reeglina kõrgkandjateta niisugusesse mäkke ei lähe,» lausus Sikk.

Keha mäletab kõrgust

Sikk rääkis, et Everestil viibimise kogemus annab talle teist korda 8000-meetrist mäge rünnates kindlust. «Organism salvestab kõrguse, kus on kord viibinud,» ütles ta. «Nii kõrgele tõustes ei saa võtta punti meest, kes ei tea, mis temaga võib juhtuda. Olen näinud sportlikke mägironijaid ära vajumas.»

Sügisest saadik on Sikk ujunud, jooksnud, kandnud raskusi ja roninud Vällämäe küngastel, mida kasutavad suviseks treeninguks ka Andrus Veerpalu ja Jaak Mae.

Künnap on kutsunud Sikku täiendama ka alpinismitehnikat, ent mägironija pole aega leidnud. Nad on aga nõu pidanud. «Mis ikka sõnu peale lugeda, mägedes käinud mehed,» ütles Künnap. «Püüan olla pigem moraalseks toeks.»

Mullu üritas Sikk Künnapi rühma koosseisus tõusta Kesk-Aasias Tjan-Šanis 7010 m kõrguse Han-Tengri tippu, kuid lumelaviinid hukutasid 11 teiste maade alpinisti ning peatasid ka eestlaste teekonna.

Tagasi