Carstensz Pyramid -
provotseeriv ja kättesaamatu

Fix Ideed
Peter Jahoda
2007

Eesti esialpinisti Alar Siku järjekordne vallutusplaan on seotud Carstenzi Pyramidiga.

„Kõik, kes kunagi on näinud Carstensz Pyramidi, igatsevad selle nagu ilusa naise järele. See hullutab sind, jäädes ise samal ajal müstiliseks. Aeg-ajalt näitab ta end oma täies ilus, et minut hiljem taas uduloori taha peituda. Ta on provotseeriv, kuid kättesaamatu. Ta vintsutab sind ja muudab su rahutuks, nii nagu ta teeb seda sama meiegagi…“


Carstensz Pyramid, mida mõned kutsuvad ka Puncak Jayaks, Puncak Jaya Kesumaks või lihtsalt Jaya Kesumaks, asetseb Jayawijaya mägismaast ja Sudirmani mägedest läänes. Tegemist on Austraalia ja Okeaania kõrgeima mäega. Ühtlasi tähendab see, et Carstensz Pyramid on kõrgeim mägi Ameerika mandri ja Himaalaja mäestiku vahelisel alal.

Ametlikult kannab mägi oma avastaja, Hollandi meresõitja John Carstenszi nime. 1623. aastal tõi mees Euroopasse sõnumi ekvaatoril asuvast lumega kaetud mäest, kuid keegi ei uskunud teda. Carstensz oli esimene eurooplane, kellel õnnestus kõnealust mäge oma silmaga näha.

Vaidlused kõrguse üle

Carstensz Pyramidi ametlik kõrgus on 4884 m (16 023 jalga, mõningate allikate põhjal 16 013 jalga). Teised jälle väidavad, et mäe kõrgus on hoopis 5030 meetrit (16503 jalga). Austraalia aerofotosid kasutavad navigatsioonikaardid toovad mäe kõrgusena ära 16503 jalga (5030 meetrit). Maailmakuulsa maakaartide kirjastuse Verlag 1994. aastal avaldatud kaardil “Indonesien Ost” on kõrguseks märgitud 5030 m.

Meie käsutuses olevad seadmed (nii kõrgusemõõtjad kui ka GPS seadmed) näitasid, et Carstensz Pyramidi tipp jääb alla 5000 meetri (16 400 jalga). Seetõttu jagame teiste mainekate alpinistide arvamust, mille järgi on mäe ametlik kõrgus 4884 meetrit (16023 jalga). Samas pole me teadlikud põhjustest, miks navigeerimiskaardid ja Verlag eksivad.

Lumega kaetud mäed ekvaatoril?

Carstensz Pyramid – Puncak Jaya (4884 m, 16023 jalga), Puncak Mandala (4640 m, 15223 jalga) ja Puncak Trikora (4730 m, 15518 jalga) on Lääne-Paapua kolm kõige kõrgemat ja tuntumat mäge. Carstensz Pyramid on neist kõrgeim, moodustades ühe osa Lumemägedest (kohalikus keeles Pegunungan Maoke). Need mäed asuvad Jayawijaya mägismaast läänes.

Legendaarsed troopilised Lumemäed asuvad keset Lääne-Paapua lõputuid džungleid. Mäed on Cembalo platoo looduslikuks piiriks. Kolmest nimetatud mäest kuulub Lumemägede hulka vaid Carstensz Pyramid. Olgugi et Lumemägede massiiv pole eriti kõrge ja paikneb ekvaatorist neli kraadi lõuna pool, on mäel neli suhteliselt suurt jääliustikku. Neist suurim pole Carstenszi, vaid Mereni liustik, mis ääristab Nga Pulu mäetippu (4862 m, 15951 jalga). Mõned indoneeslased kutsuvad seda mäetippu Puncak Jayaks, kuna pikka aega arvati, et tegemist on Paapua kõrgeima tipuga.

Kust on pärit aga nimi Lumemäed? Põhjuseks pole mitte ainult mägede tippudes paiknevad lumeliustikud, vaid ka asjaolu, et lumesadu pole siin midagi harukordset. Troopiliste lumetormide ajal jõuab lumi 4000 meetri kõrgusel paiknevatele aladele.

Graatsilised kaljuseinad

Carstensz Pyramidi küljed on 500-600 meetri kõrgused. Mäe ülemises osas asub hiiglaslik eend. Mäe alumine osa (u 300 m) moodustab 10-15-kraadise selgepiirilise kaare. Mäeseina ülemine osa on umbes 80 meetrit kõrge ja asetseb pea vertikaalselt. Mäeseina ülemise osa kõrgus on umbes 80 meetrit ja see paikneb peaaegu vertikaalselt. Carstensz Pyramidi hari on enamjaolt konarlik ja katmata. Mõned alpinistid on öelnud, et Carstensz Pyramidi seinad on teravad nagu klaas, ja see väide on tõele üsna lähedal.

Carstensz Pyramidi tipu vallutamise ajalugu on täis takistusi ja eksimusi. Takistuste hulka kuuluvad läbimatu džungel, kokkupuuted kannibalismi harrastavate primitiivsete suguharudega, kaartide ja muu informatsiooni puudumine, Teise maailmasõja ohud ja lõpuks ka praeguse aja partisaniliikumisega (OPM) seotud probleemid. Sellest hoolimata on tänapäeval võimalik helikopteril baaslaagrisse jõuda. Võib väita, et mäkketõus pole enam probleemiks.

Maailma suurima kullakaevanduse (Grasberg) lähedal paiknemine, kullakaevandusfirma Freeport of Indonesia vastuseis, lõpmatud bürokraatlikud takistused ja vajadus hankida rohkelt kõikvõimalikke lube muudavad Carstenszi üheks kõige keerulisemaks mäetipuks seitsme kuulsa mäetipu hulgas.

Helikopterisõit on ääretult kallis ja matk lähimast lennujaamast kestab kuus päeva. Lisaks sellele on mõlema jaoks tarvis eriluba. Mägi on sagedasti ja pikkadeks perioodideks kõigile ekspeditsioonidele suletud. Viimati oli see kinni 1995. aastast kuni 2005. aasta juulini. Eriloa puudumisel ei aita teid isegi helikopter. Piloodid ei tohi kedagi pardale võtta, kuna vastasel korral kaotab lennufirma litsentsi Paapuas lendamiseks.

Katsed jõuda Paapua Uus-Guinea kõrgeimasse tippu algasid alles pärast Teist maailmasõda. 1936. aastal sponsoreeris Hollandi kuninglik geograafiaselts Colijni juhitud alpinistide rühma, mille eesmärk oli mäe tippu jõudmine. Nad ei roninud aga mitte Carstensz Pyramidi, vaid Ngga Pulu otsa, mida peeti tollal kõrgeimaks tipuks.

Piirkonna jääliustikud on sest ajast saadik tublisti kahanenud ja selle tulemusena on kindlaks määratud, et just kaljune Carstensz on piirkonna kõrgeim mägi. Sõjajärgsel ajal olid kõige populaarsemateks mäestikeks Himaalaja ja Andid. Alpinistide tähelepanu pöördus Carstenszile tagasi 1960ndatel.

Heinrich Harrer – esimene inimene Carstenszi tipus

Esimeseks Carstenszi tippu jõudnud alpinistiks oli austerlane Heinrich Harrer. See juhtus 13. veebruaril 1962. Tema meeskonda kuulusid veel Russell Kippax ja Albert Huizenga. Heinrich Harreri käekäiku Teises maailmasõjas ja tema kohtumist noore dalai-laamaga on kujutatud filmis “Seitse aastat Tiibetis”.

Heinrich Harrer kirjutas oma ekspeditsioonist populaarse raamatu, mis kannab pealkirja “Ma tulen kiviajast”. Raamatus kirjeldab ta oma esimest tõusu Carstensz Pyramidile ning ka ümbritsevaid mäetippe. Suur osa raamatust käsitleb Harreri viibimist Paapuas. Hoolimata kõigist pikal ja värvikal eluteel ettetulnud seiklustest elas Heinrich Harrer 93-aastaseks. Ta suri Austrias 7. jaanuaril 2006.

Dick Basse on mees, kes mõtles välja “seitsme mäetipu projekti”, mis tähendab ronimist seitsme kontinendi seitsme kõrgeima mäetipu otsa (mõeldud on geograafilisi, mitte geoloogilisi kontinente). Nees seitse mäetippu on Mount Everest Aasias (8850 m), Aconcagua Lõuna-Ameerikas (6968 m), Denali/Mc Kinley Põhja-Ameerikas, Alaskal (6195 m), Kilimanjaro Aafrikas (5963 m) Aafrikas, Elbrus Euroopas (5642 m), Vinsoni massiiv Antarktikas (4897 m) ja Kosciusko Austraalias (4897 m).

Austraalia osas on siiski olnud teatud kahtlusi. Austraalia kõrgeim tipp on Kosciusko, mis on aga kergelt kättesaadav igale turistile. Reinhold Messner, kes käis teisena kõigil seitsmel mäetipul (varsti pärast Dick Bassi), lisas projekti mägede hulka ka Carstensz Pyramidi. Ta toetas Kosciusko mäe väljajätmist. Messner väitis, et just 4884 m kõrge Carstensz Pyramid on Austraalia ja Okeaania kõrgeim tipp.

See küsimus jagas mägironijad kahte leeri. Lõplikule otsusele oli ja on ka täna väga raske jõuda. Hoolimata sellest, kumb neist kahest mäest kuulub seitsme mäe projekti, on Carstensz Pyramid saanud kaheksa mäetipu projekti osaks. Ilma selle mäetiputa loetakse projekt poolelijäänuks. Just sel põhjusel ahvatleb mägi tippalpiniste üle kogu maailma ja baaslaagris viibiv seltskond võib vahel pakkuda tõelisi üllatusi.

Matkamine Carstensz Pyramidi (Puncak Jaya) jalamil

Matkamine Carstensz Pyramidi piirkonnas pakub kauneimaid elamusi. Ausalt öelda ei tema me ühtegi paika, mis oleks sellest kaunim. Siin leidub troopilisi metsi, lumega kaetud mäetippe, lõputuid hiiglaslike sõnajalgade lagendikke, sakilisi mäeseinu, mäemassiive, selge veega jõgesid, taevasiniseid järvi.

Loa hankimine tõusuks Carstensz Pyramidile on endiselt väga raske. Keeruline on ka mäeni ning baaslaagrisse jõudmine. Selleks on vaid kaks võimalust: teha läbi mitmepäevane jalgsimatk (5-7 päeva), mis saab alguse kõige tavapärasemast alguspunktist – Ilagast –, või kasutada Zebra Whali laagrisse jõudmiseks ülikallist helikopterit. Baaslaager paikneb Järvede orus, kuid mõned matkajad eelistavad laagrisse jääda otse kaljuseina alla, Kollasesse orgu. Kõike seda on täpsemalt kirjeldatud “Kuidas minna” leheküljel.

Praegu viib Carstensz Pyramidi tippu kolm rada. Tänapäevaste tehniliste abivahendite kasutamise korral võib üht marsruutidest klassifitseerida kui normaalset ja kaht ülejäänut kui tunduvalt raskemat. Enamik mäe tippu tõusmist üritavatest mägironijatest valivad nn normaalse raja. Carstenszi tippu ronimise ajalugu on väga värvikas.

Normaalrada (Harreri rada)

Tõus ja laskumine kestab kokku umbes 12-15 tundi. Raskuaste on 3-4 UIIA. Raskeim lõik paikneb vahetult mäetipu all. Mäesein, mis muidu paikneb mõõduka 10-15-kraadise nurga all, muutub siin pea 80-meetriseks vertikaalseinaks raskusastmega 5-5+ UIIA. Kaljud on ronimiseks head, väheste lahtiste kividega. Harilikult sellest kaljuseinast ülesminek probleeme ei tekita. Järgneb teekond mäetippu mööda sakilist mäeserva. Ronija kohtab oma teel muid probleeme, mis lisavad teekonnale keerukust, nt umbes kümne meetri kõrgust siledat etteulatuvat kaljuseina (raskusaste 6-7+ UIIA). Sellest võib mööda minna või selle külge köie kinnitada. Vähem kogenud ronijad saavad seinast üles abivahendite abil, ka muudel rasketel lõikudel enne tippu jõudmist on võimalik kasutada turvavarustust. Laskumisel läheb vaja pikki köisi, kuna enamik laskumisi toimub köite abil.

Idapoolne mäehari

See rada jääb oma raskusastmelt normaalraja ja nn Ameerika otsetee vahele. Rada on pika tõusuga, mis on enamjaolt läbitav ilma abiköiteta. Samas on rajal mõned kitsamad ja raskemad lõigud. Tuleb olla ettevaatlik lahtiste kividega.

Ameerika otsetee

See rada viib otse mäetippu. Rada on väga avatud. See pakub suurepärast ronimiselamust, kuid on samas ka kõige raskemini läbitavam. Halb uudis on see, et rada muutub mäetipu lähenedes üha raskemaks ja selle kõige raskemaks osaks on järsk Carstenszi kaljuteravik.

Carstensz Pyramid (Puncak Jaya) – mäetipp

Kui ilmaga veab, siis võib Carstensz Pyramidi tipust vahel isegi merd näha. Kahjuks pole meil seni veel nii hästi läinud. Meile on silma jäänud vaid kullakaevandus, Grasbergi kraater, Nga Pulu jäämägi, naabermäed ja vihmamets. Carstensz Pyramidi tipus oleme kogenud nii päikest, vihma kui ka lund. Pole ka ime, kuna asume ekvaatorist vaid nelja kraadi kaugusel. Samas ei ole 15-30 sentimeetri paksune värske lume kiht madalamal kui 5000 meetrit ja vaid mõne laiuskraadi kaugusel eksvaatorist ka päris tavaline nähtus.

Carstensz Pyramid (Puncak Jaya) – kliima ja ilmastik

Carstensz Pyramidi ja seda ümbritseva ala kliima on üsna vaheldusrikas (vt andmeid Carstensz Pyramidi geograafilise asukoha kohta). Päeval kerkib temperatuur 12 soojakraadilt kraadilt 37 kraadini, öösel aga langeb baaslaagri piirkonnas miinus kaheksani. Mäe tipus võib külmakraade olla koguni kümme. Harilikult sajab päeval mitu tundi vihma.

Maailmas on vaid mõni üksik mägi, mille tippu võib ronida igal ajal ja ka igal aastaajal. Igal mäel on oma paremad ja halvemad ilmad. Öeldakse, et Carstensz Pyramid on siinkohal erand. Väidetavalt saab selle mäe tippu ronida ükskõik millisel aastaajal. On vaid üks periood, mil pidevalt valitseb halb ilm. Kahjuks saan ma seda väidet ka ise kinnitada. Piloodid ütlevad, et Carstensz Pyramidil on vaid neli ilusat päeva aastas. Kahjuks ei oska nad aga öelda, mis päevad need on.

Carstensz Pyramidi tippu tuleb teekonda alustada öösel. See on vajalik, kuna retk kõige kõrgemasse punkti kestab 12-15 tundi. Hommikul läheb valgeks kella 5 paiku ja hiljemalt kell 14 hakkab mäel vihma või lund sadama. Vahel juhtub see veelgi varem (kella 11 paiku). Seetõttu ongi mõistlik võimalikult vara tagasi jõuda. Ka siis võib mäkketõusul vihma sadada, võib paista päike või sadada koguni lund. Ilm muutub siin kiiresti ja ootamatult. Vihmavalingu korral tuleb end sadu meetreid köiel alla lasta, ning seda läbi jõevoo ja koskede. Isegi 4500 meetri kõrgusel on meil tulnud üritada kiire veevooluga toime tulla. Ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik Carstensz Pyramidi tippu ronida ilma kaasaegse matkavarustuseta.

Carstensz Pyramid (Puncak Jaya) – ronimisload

Carstensz Pyramidil ronimiseks on vaja hankida Indoneesia pealinnast Jakartast mitmeid lubasid. Samuti tuleb neid taotleda Paapua provintsi pealinnast Jayapurast. Iga loa hankimine on seotud suurte raskustega. Vaja on BAISi (Indoneesia salapolitsei, Ameerika FBI või Vene KGB analoog) eriluba, sõjaväe luba, välisministeeriumi luba, turismiministeeriumi luba, politsei luba ja mitmeid teisi lubasid. Load tuleb saada ka Jayapuras asuvatelt samadelt ametiasutustelt. Viimased väljastatakse Jakartast saadud lubade alusel. Ilma Jakarta lubadeta ei ole võimalik saada ka Jayapura lube. Samas on Jayapura ametivõimud kohustatud load väljastama, kui seda on juba teinud Jakartas asuvad asutused.

Kehtib reegel, et mida väiksem ametnik, seda keerulisem asjaajamine. Kõigi lubade hankimine võtab kaua aega. Vaja läheb hunnikut dokumendifotosid ja kohvritäit raha. Kui luba väljastatakse, jääb vaid loota, et tegemist on õige loaga. Sellest, et väljastatud on vale luba, ei saa teada enne kui kontrollpunktis.

Kõigi vajalike lubade olemasoluta Carstenszile ei pääse. Lube kontrollitakse kõikjal. Vahel juhtub ka seda, et Indoneesia Freeporti kaudu saabuvad baaslaagrisse maskeerimisülikondades sõdurid, kes kontrollivad lube. Ilma vajaliku loa olemasoluta ei luba sõdurid ühestki Carstensz Pyramidi lähedal asuvast lennujaamast välja lennata.

Ärge üritagegi luba võltsida! Sõjavägi ja politsei kontrollivad lubade ehtust kontrollpunktis raadio teel. Vahel kulub vastuse saamisele Jayapurast või Jakartast terve ööpäev. Kontrollitakse nimesid, sünnikuupäevi, passinumbreid ja lubade numbreid!

Detsembris 2005 olime tunnistajateks ühe rahvusvahelise ekspeditsiooniga aset leidnud väga ebameeldivale seigale. See oli aeg, mil Carstensz pärast pikka aega kestnud sulgemist taas külastusteks avati. Kaheksa matkajat (seitse belglast ja üks kreeklane) maksid igaüks kohalikule agentuurile 6500 dollarit (kokku siis 52 000 dollarit), kuid neil ei õnnestunud sellest hoolimata baaslaagrisse jõuda. Nad palusid küll abi, kuid oli liiga hilja. Neil puudus õige luba. Pärast Paapuas veedetud kuud pidid nad koju naasma mäge isegi nägemata. Minule teadaolevalt ei õnnestunud neil ka agentuurilt midagi tagasi saada…

“Õigete” lubade hankimiseks peab olema äärmiselt vilunud. Meie soovitame selle korraldamiseks kasutada mõne agentuuri abi ja soovitatav on selle agentuuri usaldusväärsust eelnevalt kontrollida. Agentuuri, reisiesindaja või teejuhi valimisel tuleb olla väga ettevaatlik. Arvestada tuleks sellega, et igal juhul küsitakse teilt ettemaksu.

Rahvusvaheline ekspeditsioon (Tšehhist ja Slovakkiast) sattus keerulisse olukorda. Jaanuaris 2006 üritasid nad Jakartast väljastatavate lubade arvelt raha kokku hoida. Ekspeditsioon üritas jõuda Carstensz Pyramidile ilma vajalike lubadeta. Tegemist oli grupi viienda ekspeditsiooniga Paapuasse. Seetõttu ei saa ka öelda, et nad tegid sellise suure vea kogenematuse tõttu. Ma tunnen kõiki ekspeditsioonil osalenuid ka isiklikult. Nad peatusid samas kohas, kus seda oli teinud Kreeka-Poola ekspeditsioon mitmed kuud varem. Kahjuks ei õnnestunud neil isegi baaslaagrisse jõuda. Paapuas ei saa hakkama ilma lubade ja piisava hulga rahata.

Carstensz Pyramid

Carstensz Pyramid on Austraalia ja Okeaania kõrgeim tipp. See on seitsme mäetipu projekti (seitse tippu seitsmel kõrgeimal mäel seitsmel kontinendil) kaheksandaks mäetipuks. Carstensz Pyramid paikneb Lääne-Paapuas (praegu nimetatakse Paapua provintsiks Indoneesias). Seda Indoneesia provintsi kutsuti 2005. aastani Irian Jayaks ja ta asub Uus-Guineas, maailma suuruselt teisel saarel.

* Kõrgus: 4884 meetrit (16023 jalga)
* Koordinaadid: 04°04.733 lõunalaiust 137°09.572 idapikkust
* Asukoht: Uus-Guinea (Lääne-Paapua)

Tagasi