Alar Sikk vallutab mässajatest
ümbritsetud mäetippu
SL Õhtuleht
20. november 2007
Ta kavatseb nimelt ronida Carstensz Pyramidi tippu. Kui Sikul õnnestub mässajatest ja inimsööjatest ümbritsetud mägi võita, jääb tal mandrite tippudest käia vaid Aafrikas Kilimanjarol.
Eilne pärastlõunane KLMi lennuk viis Alar Siku koos Andras Kaasiku ja Ervin Mastiga Amsterdami. Seal istuvad nad ümber Indoneesiasse Jakartasse suunduvale lennukile. Jakartast viib järgmine õhusõiduk eestlased juba Uus-Guinea saare lääneosasse, kus kõrgub Austraalia ja Okeaania katus – viis kilomeetrit üle merepinna küündiv Carstensz Pyramid.
Tšehhi giid aitab kolm eestlast Carstenszi tippu
"Me ei pruugi üldse mäe jalamilegi jõuda. Aga võib-olla õnnestub kõik suurepäraselt ja detsembri alguses on mägi võetud," arutasid Sikk, Kaasik ja Mast lendu oodates. "Mina tegin kõvasti salatrenni, et jõuaks ikka mässajate ja inimsööjate eest ära joosta," ütles Kaasik poolnaljatades.
2001.–2005. aastani oli mäe ümbrus ekspeditsioonidele täiesti suletud. Praegugi tuleb tippu pürgimiseks hankida hunnik lube ja kooskõlastusi.
Eestlasi džunglis relvastatud valvemeeskond saatma ei hakka. Neid aitab kohapeal elav tšehhist giid.
Peale segasevõitu poliitilise olukorra paneb kolme mehe kannatuse ja oskused proovile kliima.
"Austraalia lendurid ütlevad, et Carstenszil on vaid neli korda aastas ilus ilm," tunnistas Mast.
Mäe jalamil on ürgne ja tihe põlisdžungel, kus on üle 30 kraadi sooja ning niiske. Kuid mäe tipus, viie kilomeetri kõrgusel, võib olla kuni kümme külmakraadi.
Teekonda tippu tuleb alustada öösel, sest retk kestab 12–15 tundi. Hommikul läheb valgeks kell 5, kuid hiljemalt kell 14 hakkab juba vihma või lund sadama.
"Tipu tegemiseks jalamilt on kokku viis päeva. Enne seda ootab ees kuus päeva matka läbi põlismetsa," rääkis Sikk. Naastes võetakse taas ette kuuepäevane matk. Tagasi Eestis plaanitakse olla 14. või 15. detsembril.
Alar Sikk täiendas kaljuronimisoskusi
Alar Sikk käis enne sõitu trennis Eesti alpinismiguru Jaan Künnapi juures. "Õppisin Astangul kaljuseinal ronimist. Täiustasin tehnikat, sest Carstenszil on kohati kuni 80 meetrit kõrged püstloodis kaljud," seletas Sikk. Ta tunnistas, et nelja aasta tagune Everesti vallutamine oli lihtsam, kui seda eesootava tipu võtmine. Palju tehniliselt rasket ronimist.
Kuidas kodused meeste rännakuid taluvad? Näiteks Alari ema Helgi. "Ega hea pilguga ei vaata," tunnistas Sikk eile. "Aga see mägedevärk on ikka haiguslik."
Ka Andras Kaasik ütles, et tema elukaaslane muretseb ja loeb aeg-ajalt sõnu peale. Aga lapsed on õhinas ja uurivad üha, kuhu isa läheb ja mida teeb.
Sikk, Mast ja Kaasik näitasid kaasas olevaid kotte. Suuremas olid toit, kepid, nöörid, karabiinid, riided ja muu mägironimiseks vajalik. Kolme peale võetakse kaasa ka telk.
Väiksemasse seljakotti olid pakitud kõige hädapärasemad asjad. See võetakse detsembri alguses Carstenszi tippu vallutama asudes ühes.
Alpinistide mitmekümnekilosed kotid
"Inimese peale on kaasas umbes 30 kilo varustust," kinnitab Sikk.
Kaasas on ka söögi varu, näiteks kuivatatud loomaliha ja mäetoitu. Makaronid, riis ja muud kuivained ostetakse kohapealt.
Carstensz Pyramidi ekspeditsiooni eelarve on kokku pool miljonit krooni.
Kui kõnealune mäetipp vallutatud, lahutab Võru meest seitsme tipu klubist vaid Aafrika katus Kilimanjaro.
"Vast veebruariks ehk vabariigi aastapäevaks on ka see tehtud," lubab Sikk. Kokku on mandrite seitsmes tipus käinud maailma peale kokku poolteistsada inimest.
Tagasi