Isad viivad lapsed tippu
Silvia Paluoja
Pärnu Postimees
09. august 2007
Kaukasuse õppereisi noorima ja vanima osaleja vanusevahe ulatub 60ni, kui arvata 14aastase Keila gümnaasiumi
9. klassi õpilase Anne-Mary Vahtre vanus maha 74aastase matkainstruktori, pealinlase Edgar Haaviku omast.
Aga Anne-Mary on kujukas näide sellest, kuidas alpinismipisik hakkab külge varajasest ajast ja viib Euroopa katusele.
Jaan Künnapi alpinismikooli Kaukasuse õppereisijate hulgas hakkab silma piitspeen piiga, kes asjalikult oma telkkonnale einet valmistab ja varustust üle vaatab. Saame tuttavaks: Anne-Mary Vahtre, Keila gümnaasiumi 9. klassi õpilane. Kuueselt mägedesse
Anne-Mary on vaikse jutuga neiu, kes ei tähtsusta üle enda kui noorima laagrilise ja arvata et Elbruse 5642meetrisele läänetipule noorima eestlasena jõudmist. Koos isa Valdur Vahtraga on ta varemgi mägedes matkanud ja roninud mitmesse tippu.
“Anni oli kuuene, kui käis koos minuga Hispaanias 4000meetrise Sierra-Nevada tipus,” ütleb Valdur ja toetub tütre kõrvale lõunakohvi rüüpama.
Kaukasuses on Vahtred kolmandat suve. Kahel eelmisel läks nende kavandatud Elbrusele jõudmine pahura ilmataadi nahka, tänavu on tingimused suurepärased. Veidi külma, tuuletu, pilvitu, päikseline.
“Tippu tõus oli väga lihtne, aklimatisatsioon hästi hea ja kui ma seal olin, olin nii õnnelik, et pisar tuli silmanurka. Päeva peale, kui tipus olin, oli pärsi soe, aga varahommikul, nii kolme ja kuue vahel, kui seisma jäin, oli päris külm,” räägib Anne-Mary, keda isa ja laagrilised suupäraselt Anniks kutsuvad.
“Isa kõrval, jah, tegelen alpinismiga, esimese reisiga Hispaaniasse tahtis ta teada, kas mind mägimatkamine huvitab,” jätkab Anne-Mary, hammustamisvalmis juustuga saiaviilu käes hoides.
“Praegu on rahulolu, sest kolm aastat on seda tõusu üritatud, ilm peab olema ju hea. Ja endal on ka kõik korras, nii et pigem naudime tehtut. Aga kui koju jõuame, mõtleme järgmiste asjade peale,” seletab Valdur üle telklaagrit ääristava, igiliustikust toituva mägijõe lakkamatu kohina.
“Kõik, mis Portugali ja Elbruse vahele jääb, on läbi matkatud,” jätkab Valdur. Sinna vahele jääb ka Lääne-Euroopa kõrgeim, 4807meetrine Mount Blanc, mille otsa ronides oli tütar 11aastane.
Alpinismiga hakkas Valdur järjepidevalt tegelema noorte matkaklubis, hiljem jõudis Jaan Künnapini, tagasi vaadates harrastab ta mägimatkamist ja jalgrattasporti paarkümmend aastat. Talviti käib ta Anniga harjutamas kaljuseinal ronimist Astangul selleks rajatud siseseinal ja Tabasalus treenimas jääseina pidi tõusmist, suviti võtab tütrega rännutee jalge alla.
“Anne-Mary, miks sa nii palju pingutad? Sinuealistel noortel on ju teistsugused huvid, peod ja peiud, mis sind sunnib mägedesse?” pärin ja saan lihtsa siira vastuse: see on huvitav, on mingi eesmärk, pinge, on, kuhu jõuda.
Tipputõusja varustusega seljakott kaalub 20-25 kilo, Anne-Mary ütleb enda kaaluks 50 kilo ning räägib säravi silmi, kuidas ta nägi kõrgmäestikus lumeliblikaid.
“Mind võlubki see tsivilisatsioonist eemalolek, sest mägedes peale taimestiku ja loomastiku midagi ei näe, aga Elbrusel olid tõepoolest liblikad lume sees,” lisab Valdur. Ja pisukese pausi järel tunnistab, et mägedes saab ta eemal olla argielust, mis on tal kui mitme autovaruosade poe ja remondikoja omanikul inimestega suhtlemisest üle küllastatud.
Mulgid katusel
Terskolis baaslaagris korraldame elu telklinnakus nii, et keedame süüa nii-öelda leibkonniti. Selles, kuhu jään mina, on neli telki kaheksa sööjaga. Nende hulgas Viljandist pärit isa ja poeg, lihatööstuse Oskar energeetik Olev Ojalill ja tema 15aastane poeg Alar Ojalill, kes lõpetas Viljandi maagümnaasiumis 9. klassi ja jätkab sügisest õpinguid Tartus Treffneri gümnaasiumis.
Mõlemad mulgid on Kaukasuses teist suve jutti, eelmisel segas nendegi plaani tõusta Elbrusele selleks kavandatud päeval halb ilm.
“Mina hakkasin alpinismiga tegelema Tartus EPA-päevil, hiljem oli Viljandis alpinismiklubi, millest on nüüd jäänud
kolmeliikmeline klubi Rändaja,” seletab Olev enda jõudmist mägironimise kui vaba aja püsiva harrastuseni.
Alar oli üheksane, kui isa ta Norrasse mägedesse viis, sestpeale on poegki alpinismipisikuga nakatatud ja võib nüüd Euroopa katusel käimisest ning sealt avanevast maalilisest vaatest Kaukasuse mäeahelikule kõnelda.
Künnapi alpinismikool ja -klubi on pealinnakesksed, aga Viljandi külje all Karulas on eraettevõtmisena üles laotud 13meetrise müüriga tuulik, mida mägironijad treeningukohana kasutavad. Sestap siis Olevi-Alari süvenenud tutvus kuulsa Lumeleopardiga ja Rändaja soov ehitatada veskisse treenijate tarvis saun ja toidukeetmise koht.
Õppereisi eel toimus viimane üldkogunemine-treeninglaager samuti Karulas, kus kõik rühma liikmed kohustuslikus korras julgestusköite abiga tõusid maakividest veskile.
Elbrus
- Venemaa kõrgeim kahetipuline mägi Euroopa ja Aasia piiril.
- Asub Suur-Kaukasuse kõrvalahelikus, läänetipp 5642 ja idatipp 5621 meetrit.
- Elbruse esmavallutas kabardiin Killar Hashirov 22. juulil 1829. aastal.
- Eestlastest jõudis väidetavalt esimesena tippu näitleja Jaanus Orgulas 1958. aastal.
- Eestlaste 62pealine rühm jõudis Jaan Künnapi juhtimisel Euroopa katusele tänavu 21. juuli varahommikul.
- Rühma kaks liiget, Tallinna Nõmme noortemaja osakonnajuhataja Rainer Põldeots ja pealinna turismiettevõtja Allan Valge ronisid samal päeval mõlemasse tippu.
Tagasi