Ei mäleta, et nii hirmsat oleks juhtunud...
Eve Heinla
SL Õhtuleht
04. august 2008
"Traagiline sündmus. Ja kui ikka surm nii lähedal on, siis mõjub see siin kõigile... Kuigi alpinism
on juba selline ala, et alati võib midagi juhtuda," ütleb Jaan Künnap, kelle alpinismiklubi seltskond
on praegu vallutamas Lenini mäetippu Pamiirides.
"Lenini mäetipu laagrites on viimase kolme ööga surnud mäehaigusesse kolm Iraani alpinisti. Neljanda seisund on üliraske, teda viiakse tagasi baaslaagrisse. Varem pole ühest grupist nii palju hukkunuid olnud," kinnitab SL Õhtulehele Jaan Künnapi mäematkarühma liige Grete.
Iraanlased: me ei vaja juhendamist
Miks mäehaigus korraga nii palju alpiniste maha murdis?
"Üks asi on see, et iraanlased, kokku üle 40, tulid siia ja ütlesid, et neil polevat vaja mingeid giiditeenuseid ega muud abi," ütleb Künnap. "Neil olevat omal juht. Aga samas oli arvatavasti neil aklimatiseerumise graafik valesti koostatud. Oleks nad siis siin kellegi käest küsinud, et mismoodi see asi tegelikult käib – minagi võinuks juhendada –, siis poleks ronimine neil nii traagiliselt lõppenud."
Künnapi sõnul on juhtum harukordne.
"Mina ei mäleta küll, et siin oleks midagi nii hirmsat juhtunud. Olen siinkandis ise juba 26 aastat käinud, aga mingit sellist jama pole iial juhtunud..."
Künnap on koos omanimelise alpinismiklubi seltskonnaga 5200 meetri kõrgusel laagris.
"Teeme siin just teist ja viimast aklimatiseerumist. Meil on siin tänase päevaga kõik hästi," rahustab ta koduseid, et eestlastega pole midagi hullu lahti. Künnapi grupp endale iraanlaste eksimusi ei luba. Tippu ihalejad ööbisid kõigepealt 4200 meetri peal, siis tulid taas alla 3600 meetri peale.
"Söödi arbuusi ja lambaliha ja siis taas üles 4200 meetrile. Üks öö seal ja kaks järgmist ööd juba 5200 kõrgusel. Siis alles läheme 6100 meetri peale. Ja taas 3600 meetri kõrgusele lambaliha ja arbuuse sööma," seletab Künnap muiates, et tuleb süüa ka kohalikku toitu, ehkki Tallinnast on ka kaasas söögipoolist.
Mäehaigus viis iraanlased ühe ööga
Olete ise ka mäehaigust põdenud? "Noh, natuke ikka," tunnistab lumeleopard Künnap. "Mitte väga hullusti. Mul vast organism natuke teistsugune. Ega see mõnus ei ole – halb enesetunne, nõrkus, tekivad tasakaaluhäired... Iraanlaste puhul võis olla nii, et läksid õhtul telki magama ja hommikul enam ei tõusnud."
Künnap pole kursis, kas iraanlastel arst grupiga kaasaski oli, kuid ta on hämmastunud, et nii suure grupiga tullakse ega taheta ei teiste giidide ega kogenud mägironijate soovitusi kuulata. "Nad ju keeldusid igasugustest nõuannetest!"
"Meil oli siin 16 inimest grupis, nüüd küll juba 15 – ühel tekkisid väikesed tervisehäired ja täna (pühapäeva) hommikul sõitis ta alla. Aga ei midagi hullu, kõik on tal nüüd korras."
Künnapi grupp peaks Eestisse tagasi jõudma 20. augustiks.
Mäehaigus võib viia kopsuturseni
Kerge mäehaigus väljendub peavalus, magamatuses ja uimasuses. Sel juhul peaks samal kõrgusel kauem peatuma. Kui sümptomid ei nõrgene, peaks tõsiselt kaaluma madalamale laskumist. Tavaliselt piisab aga päevast-paarist, et matkamist jätkata. Raske mäehaigusega kaasneb koordinatsiooni kaotus, kõrge peavalu, oksendamine, köha. Siis tuleb võimalikult kiiresti madalamale laskuda. "Mäehaigus on asi, millega kunagi ei tohi naljatada, sest esialgne iiveldus, peavalu, kõhulahtisus ja üldine jõuetus võivad väga kiiresti asenduda kopsude tursumisega, millele järgneb arstiabi puudumisel vältimatu surm," on kogenud alpinist Alar Sikk hoiatanud.
Lenini mäetipp – 7134 meetrit
Lenini mäetipp on mägi Aasias Taga-Altai ahelikus. Kõrgus 7134 meetrit.
Esimesena vallutasid Lenini tipu 1928. aastal aastal saksa alpinistid Karl Wien, Eugen Allwein ja Erwin Schneider. (Vikipeedia)
Tagasi