UUDISEID ekspeditsioonilt:
GASHERBRUM II (8035m, KARAKORUM)
(05.06. - 31.07.2005)

30.juuli (tagasi Eestis)

30.juuli südaööl vasta 01.augustit oli kamp vastuvõtjaid Tallinna Lennujaamas ootamas kolme kanget eestisoost meest, kes saabusid oma retkelt GASHERBRUM II (8035m, KARAKORUM) pealt. Kahjuks seekordne ilm ja asjaolud ei soosinud nende tegemisi ning selle mäe kõrgeimas tipus käimine jäi neil ära. Samas võib lohutusena öelda, et selle hooaja jooksul on seal üldse väga vähe (alla kümne) tippu jõudnud.

PILDID ekspeditsiooni tagasitulekust Tallinna
(fotograaf Tuuli Lang)
- - - - - -
siin üks udune pilt minu (Indrek Martin) mobiiliga, seniks
kuni parema kvaliteediga fotosid välja ilmub:


Tarmo Riga, Alar Sikk, Priit Melnik
eile südaöösel Tallinna Lennujaamas

20.juuli (Tarmo kõne: baaslaagris, tipp tegemata, aga laviini eest pääsenud)

Tarmo helistas hommikul kella 0500 paiku jällegi argentiinlaste telefonilt. Priit käib argentiinlaste grupist kedagi tohterdamas ja nii on Tarmol variant viisakalt telefoni laenata.

Nad olid koos Dariusega liitunud grupiga, keda juhtis väga tugev sakslannast giid Gerlinde. Teel 2. laagrist 3. poole, kostis järsku „kraks“. Gerlinde tõlkis seda kui „nüüd tuleb laviin“ ja tal oli õigus. Laviin tuli, kuid õnneks raja kõrvalt. Ja kui sakslased koos Tarmo ja Dariusega juba allpool olid, siis ka sealt, kust nad üles minna olid üritanud.

Gerlinde saatis oma kliendid alla ja jäi ise 1. laagrisse, et paari päeva pärast uuesti üritada. Korealased läksid vist siiski 3. laagrisse välja ja neil oli plaan ka 4. laager enne tippu püsti panna. Tarmo väitis, et sellepärast nad korealastega kampa ei löönudki, et neil 4. laagri jaoks aega poleks jätkunud.

Igatahes on nii Tarmo, Darius kui ka Saulius nüüd baaslaagris, homme pakitakse asjad ja 22. hommikul matkatakse Ali laagrisse, sealt päev hiljem üle Gondogoro kuru (5600m). Tsivilisatsiooni, ehk Skardusse jõutakse 25. juulil.

Tarmo väitis, et oleks neil 2 nädalat veel, siis küllap see tipp ka tehtud saaks, aga seda aega neil enam pole.

16.juuli (Tarmo kiri)

"Meid tabas järjekordne tagasilöök. Vastavalt plaanitule tõusime kell 0200 öösel, et pärast teejoomist ja kotipakkimist 1 C poole teele asuda.

Messitelgis teatas Saulius korraga, et tal on probleeme hingamisega - tühisena näivad mäestikuköhahood lõpevad lämbumistundega.

Seepeale sai ärataud Priit, kes tal mäkkemineku kindlalt ära keelas. Dariust ei hakanud me üles äratamagi - kahekesi ei ole jäämuru läbimine ohutu.

Priit andis Sauliusele diakarbi nimelist tugevatoimelist ravimit ja seejärel läksime uuesti magama. Nüüd on keskpäev ja otsused on järgmised:

• Saulius läheb alla Concordiale taastuma, kaasas kokapoiss Mustafa, ööbimiseks minu Bibler telk
• Mina (loe: Tarmo) ja Darius lähme homme, 17.juuli varahommikul/öösel 1 C koos korealastega. Sobiva ilma korral tõuseme järgmine päev 2 C, vähetõenäoliselt korraga 3 C, et siis sealt koos sakslastega tippu teha.

Arvatavasti aga võtame hoopis varustuse 2 C ja 1 C ning tuleme alla ja loeme ekspeditsiooni lõppenuks.

Saulius küllap taastub piisavalt kahe-kolme päevaga, et siis tagasi baasi tulla ja ühiselt siit 22.juuli hommikul Ali laagrisse matkata ning seejärel järgmine päev Gondogoro kuru ületada. Alar ja Priit on seni baaslaagris.

PS. Helistan kohe kui jõuan baasi tagasi. Kui juhtmisi jõuab mõne teise tiimi kaudu (meie raadiod hävisid koos Sauliuse telefoni ja muuga ta "lendavas seljakotis") uudiseid baasi Priidu kätte, siis võib ka tema helistada."

13.juuli (baaslaagris)

Tarmo laenas tuttavatelt argentiinlastelt (kes koos temaga 2001 Broad Peaki ronisid) telefoni, et helistada ja infot edastada.

Edasised plaanid on minna 1. laagrisse ülehomme või üle-üle homme (st. laupäeval või pühapäeval) ja vaadata ilma ja lumeolude pealt, et kas ja kui kaugele edasi. Lund on üleval väga palju ja kolmandasse laagrisse pole keegi jõudnud.

Tarmo üritab veel enne tõusu 1. laagrisse korra helistada.

12.juuli (teel III laagrisse)

3. laagrisse jõuda ei õnnestunud. Pandi köisi 50 meetrit Saulius ja siis jälle 50 meetrit Tarmo. Saulius tundis ennast pisut halvasti ja otsustati alla tagasi minna. Siis kukkus Sauliuse kott mitusada meetrir mäest alla. Asjadest mis alt liustikult kokku korjati on kasutamiskõlblikud veel magamiskott ja matt. Telefon, kaamera ja muud tehnilised vahendid läksid katki või kaotsi.

11.juuli (II laagris - 6550m)

Pärast pikka ja pingutavat päeva jõuti 2. laagrisse. Kõrgus ca 6550 meetrit. Lumi oli kohati „kõrvuni“. Korealased läksid tagasi (ja maitsev vobla koos nendega). 2. laagrisse jõudsid lisaks JG-le veel ka itaallased.

Homme st. 12. juuli üritatakse 3. laagrit, juhul kui ilm peab, kõrgus ca 7000 meetrit, rada sinna on laugem kui 2. laagrisse.

Tarmo kahtleb, kas kohe jaksatakse tippu üritada, ilmselt on targem minna tagasi 1. laagrisse, natuke kosuda ja uuesti üritada, kui just vahepeal meetrite kaupa lund ei saja. Ilmteada midagi väga head ei luba, pikka kuiva perioodi ei paista, pidev sajuvõimalus. Kandjad on baaslaagrisse tellitud 21. juuliks, nii et aega peaks teoreetiliselt jätkuma.

10.juuli (I laagris)

Ilm paranes ja mindi üles, 1. laagrisse. Ainsana jäi alla Priit, kes ei tundnud ennast hästi. Jagged Globe oli üritanud samal päeval 2. laagrisse minna ja tagasi tulnud. Tarmo väitis, et teistega võidu ei joosta, kui mägi ligi ei lase, siis jäetakse asi katki.

Õhtul peeti teiste meeskondadega nõu ja lepiti kokku, et esimesena, kell 2 öösel lähevad uuesti Jagged Globe ja korealased, baltlased tund aega hiljem.

02.-05.juuli (baaslaagris)

Öö läbi sadas lund ja kõik on 'whiteout'. Kohati paistab muidugi ka kaugemale ja päike paistab läbi õhema pilvekihi, aga niiskus on asjades ja peale päikseloojangut hakkab päris rõske kylm - põhiliselt külmetavad jalad.

Käisime hommikul korealaste juures vastuvisiidil - nad pakkusid kuivatatud kala ja isegi piiritust veega segatult. Toredad sellid on, inglise keelt räägivad väga vähe aga kuidagi ikka saab suheldud. Nende juht on väga kogenud kuigi noor mees, eesnimega Lee. Korea meeskondi on mäel kaks. Külas käisid meil eile ka venelased Moskva grupist - üks mölapidamatu rääkis Dariusega paar tundi järjest.

Uudiseid ei ole. Ootame ilma ja igavleme, sööme ja magame.

Edasised plaanid on juba mitmendat päeva samad: ülehomme või üleülehomme plaanitakse tõusu, kui õnnestub siis ka kolmandasse laagrisse ja tippu, seda juhul kui ilm paraneb. Tarmo on tipputõusu plaani suhtes skeptiline. Alar ja Saulius tahavad kindlasti proovida. Samas ei taha keegi 14 ekspeditsioonist esimesena laviiniohtlikule nõlvale minna, lund on sadanud palju ja sulanud vähe. Rada läbi jäämurru tuleb ka uuesti leida.

01.juuli (baaslaagris)

Eilne ja tänane päev möödus baaslaagris puhates, „ropult süües“ ja „korgikaupa viskit võttes“. Ilm on külm ja lund sajab. Teoreetiliselt võiks ülehomme st. pühapäeval üles tagasi trügida juhul kui ilm selleks ajaks paraneb. Jagged Globe’i kliendid on natuke närvilised, nad peavad baaslaagrist lahkuma 18.juulil ja 2.laagris pole veel keegi käinud. Meie meestel on natuke rohkem aega, Tarmo esialgse graafiku kohaselt peaks tippu üritatama ajavahemikus 13.-21.juuli ja baaslaagrist peaks lahkuma 23.juulil.




Tarmo tehtud pilt: laagrist ja harjalt/õlalt

30.juuni (baaslaagris)

„Öösel tuli 10 cm lund, praegu õhuke pilv ja sulab. Enamus tuli täna alla BC. Keegi ei ole veel 2C jõudnud, me seni kõige kaugemal käind.“

29.juuni (baaslaagris)

Tuldi baaslaagrisse tagasi, vahepeal juhtunu kohta Tarmo täpne kirjeldus.

„Päevi on kulunud ja kõrgus mõjub sedasi, et täpsuse osas tuleb lõivu maksta. Päevikut ma ei ole pidanud, lihtsalt ei viitsi, aga Priit peab ning temalt saab tagantjärele täpseid fakte (kellaajad jm).

Kirjutasin lühidalt meie eksploratsioonist jäämurdu, mis lõppes vahelaagri rajamisega. Siis vist olime 2 päeva baasis, enne kui hakkasime uuesti üritama - start kell 0100 öösel (murru läbimise ajaks on ja jääb öö - st. kell 0100 kuni umbes kell 0600, päikese käes on seal ohtlik, serakid sulavad ja kukuvad ning lumesillad pragudel kannavad vähem kui üldse).

Olime jõudnud minna baasitelkidest vaid paarkümmend meetrit kuni meie laagri veevõtukohani, kui Darius, kes mu ees käis otsustas astuda tiigikese jääle - sulps! Dariuse jalad said märjaks hoolimata massiivsetest Millet saabastest ning ta pöördus kohe laagrisse tagasi. Jätkasime neljakesi, eespool oli näha veel üht gruppi (otsmikulampide valgus). Lumi oli kuidagi eriti pehme ja vajus muudkui läbi kuid varsti jõudsime eesliikujatele järgi - korealased. Sel hetkel pidasime aru - neljakesi vahelaagrit üles võtta ja 1C-sse viia oleks väga raske, Darius jääb ilma aklimatist ning pealegi on lumeolud (ilmselt väga sooja öö tõttu) eriti halvad. Otsustasime pöörduda tagasi BC-sse.

Järgmine minek järgmine öö. Seekord sujus asi libedamalt, jõudsime ahetuse ajal oma vahelaagrisse, korjasime kõik üles ja pakkisime kottidesse, samas möödusid meist paarkümmend ronijat (vist Jagged Globe’i kliendid, varem nimetatud mul - britid ja veel mingid teised). Edasi oli laugem minek, kokku kulus 1C jõudmiseks 7tundi. Britid jt. tegid laagri üles varem. Olime üsna läbi, Saulius oli aga väge täis, laagris viibinud itaallastega läks ta mäe nõlvale esimesi köisi üles riputama (panid küll ainult yhe 50 m köie).

Järgmine päev läks tööks, Saulius, mina ja Alar põhiliselt, Priit ei tundnud end eriti hästi ja Darius ei tulnud, ma ei tea, mis põhjusel. Saulius tegi põhitöö muidugi - rajas tugipunktid (tagus lumme metallvaiad või keeras jäässe puurid ning tegi nendele köiekinnitused), mina julgestasin alt ja andsin uusi köisi peale, Alar tuli väikse distantsiga ja kandis ka köisi. Panime umbes 250meetrit umbes 40-50 kraadisele nõlvale kuni harjale välja (edaspidi "õlg"). Jätsime õlale 150m köit järgmiseks päevaks ja siis alla laagrisse. Õhtul leppisime 1C-s viibinud Jagged Globe'i juhi Peteriga kokku, et tema mehed lähevad varem marsruudile peale ning me tuleme hiljem, et nende pandud köite abil 2C-sse jõuda.

Järgmine hommik hakkasime jälle kolmekesi nagu eelmine päev laagrist nõlva poole liikuma (u. 30min) ronisime õlale, paigaldatud köite abil kulus selleks alla kahe tunni - ligi kolm korda vähem aega kui köisi pannes. Meist ülal tegid aeglast köietööd eelpoolnimetatud välkarid. Jõudsime neile peagi järgi - selgus, et neil on köied lõppenud (kokku panid nad u. 300m) ja aeg alla minna. Peter jättis meile viimase 30m otsa millest justkui petliku visuaalse vaatluse järgi näis piisavat, et jõuda läbida viimane, eriti järsk harjalõik enne lamedamat rada 2C-sse.

Saulius hakkas ees minema, köiepikkus ei olnud piisav lõigu läbimiseks, seega ootasime Alari järgi ning liikusime edasi ühe "liikuva" köiega - Saulius ees, meie alt julgestades, siis Saulius julgestades meid ülalt jne. Selle protseduuri peale läks kõvasti aega, otsa said julgestuspunktid (vaiad ja puurid). Saulius ronis lõpuks mingile altpaistvale harjaeendile (kõrguse poolest olime 2C lähedal, u. 6400m) ja teatas sealt, et edasi läheb paarsada meetrit teravat, kuigi lamedamat harja. Kuna meil ei olnud julgestuse rajamiseks piisavalt vahendeid, pidime alla tulema. Jätsime 2C rajamiseks kaasa tassitud kokku u. 10kg varustust (telk, gaasid, priimus, toit, labidas) õlale kaevatud auku.

Laagrisse jõudsime üsna kurnatuna - tööpäev oli 9tundi pikk aga tolku oli vähe. Ööbisime 1C-s ja tulime järgmine hommik, st. täna kui seda kirja kirjutan, alla baasi. Tõus oli kell 0300, liikuma saime kell 0400 (päikesetõus) ja baasi juõudsime 0640 (allatulek kerge kotiga läheb kiirelt).

Edasi sõltuvad me plaanid ilmast - loodetavasti saame mingeid täpsemaid ennustusi - kaua halva ilma periood kestab ja kui halva ilmaga üldse tegemist. Hetkel on lõõskavad ja tuulevaiksed ilmad - lumi sulab ümbruselt välgukiirusel. Igatahes kolm päeva istume BC-s kindlasti ja kui ilm on halb, siis ootame ülesminekuks lihtsalt paremat. Selleks ajaks kui me järgmine kord üles liigume on kindlasti 2C rajatud (kui laskusime tuli vastu suur hulk erinevaid gruppe, enam ei suuda järge pidada, kes on kes, BC-s olevat hetkel sisse seadnud end juba 11 expetsi) ja ehk ka 3C-ni köisi pandud või vähemalt nad üles 2C juurde viidud (sealt ei ole enam palju panna).

Üldise loogika järgi võime olla esimeste hulgas, kes 3C liigub. Kui jõuame 3C siis arvan, et meil ei ole jõudu kohe tippu üritada (Broad Peak kogemus), kuid mine tea - Saulius ja Alar on väga tugevad ning nad võivad ka kohe üritada.




Tarmo tehtud pilt: laagri lähistel

27.juuni (I laagris - 5900m)

Alar, Tarmo ja Sauliuse panid kolmekesi ca 300m köit kuni kõrguseni 6300 “rämepalav ja raske”. Otsus, kas homme liigutakse üles 2.laagrisse või alla baasi võetakse vastu täna õhtul. 2.laagrisse minek tähendab “veel 200m köit ja raskusi”.

26.juuni (3. katse teel I laagrisse)

Pärast 7 tundi kestnud hirmsat rähklemist jõuti 1.laagrisse, kõrgus ca 5900m. Kaks pluss kolm seong vahetati viiese vastu, et julgestus kindlam oleks, kui keegi prakku kukub. Kõik olid omadega läbi, sest kotid olid rasked, kuna kaasa oli võetud varustust ka 2.laagri tarvis. Itaallased ja britid ka 1.laagris kohal. Ainult Saulius tundis end tugevalt ja pani itaallastega mõned köied üles 1. ja 2.laagri vahele.

25.juuni (2. katse teel I laagrisse)

Tõusti taas keset ööd, et võimalikult kaua päiksevaba aega ja sulamata kõva lund kasutada, aga Darius komistas ja kukkus jalgupidi ojja, jalad kohe läbimärjad. Ega seal midagi muud üle jäänud kui tagasi baaslaagrisse ja järgmist katset ootama.

23.-24.juuni (BC's)

Jaani tähistati väärikalt: trimbati korgi kaupa väikest viskit, mille tagajärjel jäi kokk Younes purjakile, sideohvitser DJ esines kohaliku lauluga seniidis seisva päikese teemal ja Tarmo esitas ühe oma lemmiklaulu „Metsmesilind on laulumees... „ (sõnad ja viis J. Tuksam), leedukad istusid ja olid vakka, ei nad hüpand üle lõkke ega jorutand rõõmsat viisi.

22.juuni vol.2 (Abruzzi liustikul)

Strateegiline otsus oli: tagasi baaslaagrisse väärikalt Jaani pidama. Osa varustust ja telke jäeti liustikule, pühadejärgset aega ja teist katset ootama.

Aga siin veel detailne kirjeldus Tarmolt eelneva päeva kohta:

„Niisiis läksime eile öösel kell 0300 välja, mina Alariga seongus, juhipositsiooni vahetades ja Priit, Saulius ja Darius taga kolmeses seongus. Oleme Alariga veidi kiiremad, sestap läksime ees. Rada oli üsna hästi loetav (korealaste ja inglaste polt eelmistel päevadel jäetud jäljed), koidu ajal jõudsime järele 5-le korealasele, kes parajasti istusid kohas kuhu britid olid jätnud bambusvaiad punaste riiderlipukestega (teemarkerid). Korealastega on võimatu suhelda, keegi ei räägi neist inglise keelt. Eelneval kokkuleppel inglastega võtsime Alariga markerid ja liikusime edasi.

Murd läks raskemaks - ülevalpool on rohkem lund ja enne tasasemat liustiku keskosa on rohkem murde (pragusid), mis valdavalt kaetud. Ootasime Sauliuse kolmiku järgi. Olime ühe väga raske koha peal, korealased tulid meile järgi ja proovisid paremalt, meie vasakult. Korealased pöördusid tagasi, meie vähkresime edasi ja lõpuks sai Alar justkui uue laiema seraki peale, misjärel justkui algab lausik liustik. See murd on lumeolude tõttu tõesti veidi raske ja teepeal on sissevajumise kohti (hetkel näha 3 tükki). Samal ajal hakkas ka päike GI tagant peale paistma ja mõeldav oli vaid üks variant - vahelaager.

Tõmbasime umbes sada meetrit tagasi ohutumasse kohta ja panime telgid seraki katusele üles. Kõrgus umbes 5500m, õhk ei liikunud üldse ja algas küpsemine. Telgis varjus oli 30C. Priit lebas telgiesiku varju all lumel, mina panin mytsi sisse lund ja olin vaid trussarite väel, Alar magas. Nii kui päike mäe varju läks, kõik pöördub. Ajasime vatid selga ja telki pikali.

Äratus oli jälle öösel kell 0300, kui asju pakkisime jõudsid meieni britid, kes teed edasi ajasid (nad ei jõudnud siiski esimese laagrini, jätsid oma proviandi kusagile samamoodi nagu meiegi liustikule ja tulid tagasi). Nüüd siis täna-homme puhkame ja loodetavasti lähevad uued tiimid marsruudile ning rada muutub kindlamaks. Täna saabusid hispaanlased.

PS. Unustasin - Concordial tekkis probleeme porteritega, kes keeldusid ülespoole tulemast, sestap jäi kokk Younes maha asju korraldama, osa baaslaagri toidust on temaga. Täna ta ei saabunud, loodame et homme.

Seega on meil ainult kokapoiss Mustafa ja sideohvitser, aitame poisil süüa ja baasitöid teha. Porterid on samasugused räbalad nagu alati (4 aastat tagasi). Kerjavad prille ja sokke, andsin oma varuprillid ühele ja pole teda enam näinud, seega olen varuprillidest ilma.

Priidu taga oli pidev järjekord - küll peavalu, küll palavik ja kõhuvalu. Tablette lendas kahte lehte. Ühel oli lõug liigesest lahti ja ta ei saanud enam suud sulgeda, seega ka mitte süüa. Priit proovis seda tagasi paika panna aga ei õnnestunud - see oli Concordial.

Igatahes siin BC-s maksime kõigile kandjatele, kokku umbes 50, bakshist umbes 100.- EURi kamba peale ja saime neist lahti.

Täna saabus uus ekspets - rahvusvaheline. Liikmed Kanadast, Itaaliast, USA'st ja üks Nepaalist. Kokku pidi tulema 17 ekspetsi, seega koos meiega hetkel 4 on kohal.“

22.juuni (teel I laagrisse)

Kell 0300 hommikul asuti teele I laagri poole ja kell 0933 olid telgid juba püsti, kuid paraku mitte I laagris, vaid poolel teel sinna, keset Abruzzi liustiku jäämurdu. Jäämurrust läbi murda ei õnnestunud, isegi mitte korealaste abiga, kellega tublisti koostööd tehti.

Ilm läks hirmus palavaks ja lumi pehmeks, korealased läksid baaslaagrisse tagasi, aga ambitsioonikad baltlased jäid keset liustikku laagrisse ja on seal kuumuse käes justkui praepannil parasjagu. Strateegiline otsus, kas murtakse läbi I laagri poole või taganetakse baaslaagrisse, võetakse vastu homme hommikul kell 0300.

21.juuni (päev 2 BC's)

Kandjad streigivad, panid meie meeste pakid maha juba 2 päeva tagasi Concordia liustikule (umbes 1/3 kogu kandamist, ehk siis nii 600kg). Nõuavad rasketes lumeoludes liikumise eest suuremat tasu. Sama probleem on ka teistel gruppidel.

Täna varahommikul asuti esimestena teele esimesse laagrisse (kõrgus ca 5900m). Kõrguste vahe küll kõigest 700m, aga see etapp on siiski üsna raske, sest kõigepealt tuleb ületada jäämurd. Sauliuse hinnangu kohaselt jätkub baaslaagris olevatest varudest 2 nädalaks.

20.juuni (baaslaagris e. BC [Base Camp])

Jõuti baaslaagrisse, kus on juba 2 gruppi: Korea ja Briti ekspeditsioonid. Nähti ka suurt laviini. 1.laagrit keegi veel rajanud pole, kaalutakse varianti esimestena jäämurd ületada ja 1.laager püsti panna.

17.-19.juuni (5-7 matkapäev, Concordia liustik)

Liiguti mööda Concordia liustikku baaslaagri poole. Lund on väga palju, päikese toimel muutub see kiiresti sulbiks, kandjad streigivad ja keelduvad edasi minemast.







Pilt on tehtud Concordial, K2 taustal

16.juuni (4 matkapäev, Urduka)

Täna oli esimene tõsisem matkapäev, tõusti 4000meetri kõrgusele, laagripaiga nimi on Urdukas. Mõnel üksikul grupist annab esmakordselt tunda ka mägihaigus, „justkui pohmell oleks peale tulnud“. Laagripaigas kohtas Tarmo kõrgkandjat, kes 2001.aastal Broad Peakil Andrus Öövelit teenendas.

Priidul on patsientide hulgast juba kõrini saanud, õhtuti moodustub tema telgi ukse taha lausa järjekord, Priit jagab plaastreid ja ibuprofeiini paremale ja vasemale, tõsisemaid operatsioone enam sooritada pole tulnud. Küll on ette tulnud väiksemat sorti skalpelli välgutamist kandjate villide kallal. Kandjatel pidid jalas olema „tenniste imitatsioonid“, mille sisse on mässitud „villane kalts“. Mõni ime siis, et jalad villis!

14.-15.juuni (2-3 matkapäev, Paiju)

14.juuni õhtuks jõuti järgmisse laagripaika, nimega Paiju, kõrgus ca 3500. Paijus peatuti 2 ööd, et aklimatiseerumine sujuvamalt kulgeks.

Selgus ka kandjate arv: neid on hetkel 40 ja 40 pidi veel juurde tulema. Eile õhtul lõid kandjad trummi, mängisid vilepilli ja tantsisid.

Meie grupiga koos liigub ka Poola-Bulgaaria ühisekspeditsioon K2-le. Ühe grupi liikme, bulgaarlase Bojaniga on Tarmo varem kohtunud aastal 2001. Broad Peakil.

13.juuni (1 matkapäev, Jula)

Esimene matkapäev Askolest Julasse. Kõmbiti umbes 7tundi rahulikus tempos tõusu ca 1000meetrit, pärast mida teatas Alar ametlikult, et ta väsinud. Laagripaik oli igati moodne: WC ja dushikabiinid olemas.

12.juuni vol.2 (esimene operatsioon)

Õhtul sooritas Priit ekspeditsiooni esimese operatsiooni: opereeriti ühe kandja umbeläinud pöialt, med. Med-vennana assisteeris Tarmo, kes soovitas patsiendil käed puhtaks pesta, valmistas kännul ette operatsioonilaua, asetas selle kõrvale tooli patisiendi tarvis ja hoidis sidet.

Kandjate arv on endiselt selgusetu, kõik nad olevat ühte nägu, välja arvatud muidugi see, kellel pöial sidemes. Varustust peaks kokku olema umbes 2tonni. Nagu välismaistest infokanalitest selgub, loodetakse jaaniõhtuks baaslaagrisse jõuda:
http://www.everestnews.com/pak2005/balticg2u06132005.htm

12.juuni (Askoles)

Askole on teekonnal viimane punkt, kuhu viivad rattad, edasi astutakse jalgsi, kokku 8päeva, kõigepealt 2päeva Paijusse, kus on esimene puhkepäev.

Eelnev info, et Balti ekspeditsioon on mäel esimene osutus paraku ekslikuks, Askoles ekspeditsiooni registreerides selgus, et Korea, Argentiina ja Itaalia ekspeditsioonid on juba teel baaslaagrisse.

Askoles kaaluti kraam üle ja jagati kandjate vahel, igale kandjale ca 25 kg kott. Giid Besharret Hussain väitis, et kavatsetakse palgata 100 kandjat, Tarmo arvas, et reaalsem arv on ca 50.

Tervis kõigil hea ja tuju reibas.

Grupipilt: Tarmo Riga, Alar Sikk, Priit Melnik, Darius Paulauskas, Saulius Vilius
Pilt 1: kokk Kukas (triibulises särgis)
Pilt 2: vaateplatvormil
Pilt 3: sideohvitser Rysiu-karin (hallis särgis)

11.juuni (Skardus)

17-tunnise bussisõidu järel mööda Induse kanjonit jõuti Skardusse, mis asub ca 2000m kõrgusel. Skardus puhati 1päev ja täiendati varusid: osteti 40pakki suppe, kuivatatud ja plaadiks pressitud aprikoose, 1kg pähkleid, 1kg rosinaid ja suur kogus küüslauku.

Kohtuti ühe norrakaga, kes tuli K2 baaslaagrist ja rääkis, et lund on palju ka allpool Concordia liustikul, nad olevat matkal baaslaagrisse kõvasti ära kõrbenud.

Skardust liiguti edasi Askolesse dzhiipidel.

08. ja 09.juuni (Islamabadis)

Logistilised viperused said selleks korraks läbi, Islamabadi jõuti koos pagasiga plaanipäraselt, 08.juuni hommikul kell 0220. Viisade pikendamisega probleeme ei tekkinud, 09.juuni hommikul saadi passid koos 2-kuuliste viisadega kätte.

Agentuur (Karakorum Treks and Tours) korraldas tutvumisõhtusöögi, kus maitsti kohalikke hõrgutisi. 09.juuni hommikul täiendati grupi varusid tee, shokolaadi ja joodiga, saadi viisad kätte ja istuti bussi, et sõita Skardusse.

Balti ekspeditsioon on Gasherbrum II-l sel aastal esimene, aga rootslased pidavat olema tihedalt kannul. Tänavune hooaeg Karakorumis peaks olema päris raske, miks, seda saab lugeda siit:
http://www.k2climb.net/news.php?id=75

Norrakad, kes G II naabermäge K2 ronivad ja juba baaslaagris kohal on, arvavad selle kohta järgmist:
http://www.k2climb.net/news.php?id=152

Edasine sidepidamine saab toimuma satelliidi vahendusel ja karta on, et teated muutuvad järjest napisõnalistemaks.

07.juuni (Dubai lennujaamas):

Dubai lennujaamas: lend kulges viperusteta, järgmise väljalennuni on 1,5 tundi aega, oleme juba väravas ootel.

Tegelikult läks olukord Londonis jällegi teravaks: lennujaamatöötaja oli küll telefonitsi kinnitanud, et pagas on Gatwickis ootel ja läheb reisijatega samale lennukile, kuid kui kolmik kohale jõudis ja pagasit nõudis, teatas lennujaamatöötaja, et pagasit pole paraku leida ja ilmselt läks see ikka Tallinnasse tagasi. Pärast pikka ja visa otsingut pagas siiski tuvastati ja laaditi lennukile.

Kolmik oli vahepeal juba elavalt ette kujutanud sajandi läbikukkumist: planeerida pool aastat kahekuulist ekspeditsiooni ja piirduda siis vaid kolmepäevase ekskursiooniga Londonis. Muidugi oleks pagasi saanud ikkagi neile järele saata, aga ilmselt oleks ajakulu olnud seejuures nii suur, et ekspeditsioon täies mahus oleks luhta läinud ja nad oleksid vaid trekkinguga piirduda saanud.

Õnneks läks kõik siiski teisiti. Dubaist helistati Sauliusele, kes oli välja selgitanud, et viisapikendus ei tohiks üle ühe päeva võtta. Kui kõik ladusalt edeneb on loota, et 09.juuni hommikul asutakse bussiga Skardusse teele, kuhu on kahe päeva teekond. Sealt edasi veel päev jeebiga Braldu orgu, kust algab 8päeva kestev matk baaslaagrisse.

05.-06.juuni 2005 (ootamine Londonis)

Pagas leiti õnnelikult Gatwickist üles ja paigutati koos reisijatega 07.juuni hommikul kell 1000 Dubaisse siirduvale lennukile. Dubaist lennatakse edasi Islamabadi ning kahe lennu vahelist aega on seekord 2tundi ja 15minutit. Nii et siis teine katse... Islamabadi jõutakse 08.juuni hommikul 0220.

Tarmo helistas Londonist Anchan Ali Mirzale (agentuuri esindaja Pakistanis), kes raporteeris, et vastuvõtuks ollakse valmis. Saulius on juba Turismiministeeriumis briifingul käinud ja saanud juhised, kuidas eestlaste 1-kuulised viisad 2-kuulisteks pikendada. Leedukatel on nimelt veel see eelis, et neile väljastas Pakistani Saatkond Pariisis kohe 2-kuulised viisad, eestlased aga said Pakistani Saatkonnast Stockholmis 1-kuulised viisad. Kui viisade pikendamine kauem kui mõne päeva aega võtab, kipub mägedesse planeeritud aeg natuke kokku kuivama.

04.juuni 2005 (äralend Tallinnast)

Lahkumine Tallinnast kell 0745. läks üllatavalt libedalt ja tänu Eesti Õhu (loe: Estonian Air) vastutulelikule suhtumisele ei tulnud isegi pagasi lisakilode eest tasuda.

Londonisse saabus lennuk vastavalt graafikule 0845, lend Dubaisse pidi väljuma kell 1000. Bussil, mis toimetas reisijaid terminalist A terminali B polnud kiiret kuhugi ja nii jõuti Emiraatide lennuliini väravasse, mis suleti täpselt kell 0915, alles kell 0925.

Ei aidanud seal palved ega sajatused, lennukist jäädi maha ja süüdistada pole kedagi, sest ametlik miinimumaeg kahe lennu vahel, millega teoreetiliselt peaks jõudma ümber istuda on 1h 15 min. Järgmine lend, millele õnnestus piletid saada väljub 07.juunil :(

Leedukad Saulius Vilius ja Darius Paulauskas jõudsid lennukile ja saabusid Islamabadi. Nagu nendel pikkadel lennureisidel tavaks, läks kaduma ka pagas, ilmselt on see Gatwickis olemas, igatahes eile seda kätte ei saadud ja juhul kui see ka tänase seisuga välja ei ilmu on võimalus, et see läkitatakse koju tagasi.

Loodame parimat!