Ida-Viru matk
(01.-03.02.2008)

Hommikust matkalistele,

pean tunnistama, et olin üsna ärevuses matkale minekul kui selgus, et tuleb kokku nii suur hulk huvilisi. Mida suurem kooslus - seda rohkem erinevaid emotsioone, vastakaid arvamusi, ootusi. Kakskümmend kolm - seda on ühe matkagrupi jaoks üsna palju.

Minu silmis täitis matk oma eesmärgi - me saime kogeda erinevat maastikku, nautida kaunist Eestimaa loodust, trotsida vahelduvat ilmastikku, ööbida talvistes tingimustes, katsetada oma varustust, panna proovile oma oskused tunnetada ajalisi piiranguid, tunnetada isiklikke piire grupitöös, nautida meeldivat seltskonda, jne Ja kõike seda ainult kahe ööpäeva jooksul. Loodan, et teekond pakkus vanadele matkahaidele piisavat pinget ning esmastele matkahuvi otsijatele ei osutunud karmiks katsumuseks.

Minu meelest oli grupil väga hea kooslus, millest paistis silma soov koostööd teha, aktiivsus, avatus muutustele, tolerantsus teiste suhtes, heasoovlikkus, rõõmsameelsus - mida sa hing veel ootad ühelt grupilt. Olite kõik - st olime kõik - väga tublid!

Matkale ükskõik kellega teist? Iga kell.

Veelkord kõiki tänades,
Helen





Raja kohta väikene ülevaade. Legendiks niipalju, et WPT001 on start, WPT002 ja WPT003 ööbimised ja WPT004 lõpp-punkt Jõhvi bussijaamas. Kõrgeim punkt oli 107m üle merepinna, ehk siis Kukruse mäe vallutamine.