Poolsada Eesti alpinisti on juba nädala Põhja-Kaukaasias loodusvangis, kuna möödunud nädalal Baksani orgu tabanud rusuvool lõhkus maanteed ja mägimatkajad ei pääse seetõttu orust välja.

Eesti alpinistidega on kõik korras, kuid nende buss ei saa Baksani orust lahkuda, kuna rusuvool on lõhkunud maantee ja ajutiselt ehitatud teed mööda ei pääse buss läbi, teatas Jaan Künnapi juhitud Eesti alpinistide rühma instruktor Enok Sein teisipäeval.

Enoki sõnul ei ole teada, millal maantee taastatakse. See võib juhtuda mõne päeva jooksul, aga võib võtta ka nädala või rohkem aega.

Enok ütles, et osa alpinistide rühmast läks Kabardiini-Balkaari pealinna Naltshikisse, et uurida seal võimalusi leida mõni bussile alternatiivne transpordivõimalus.

Esialgsete plaanide kohaselt pidid Eesti alpinistid Põhja-Kaukaasiast tagasi jõudma esmaspäevaks. Elbruse jalamil asuvat Baksani orgu tabas rusuvool möödunud nädala kolmapäeval. Eesti alpinistid rusuvoolu all kannatada ei saanud, kuna olid orust kõrgemal.

Rusuvool pühkis minema ka kaks silda Gerhotshani jõel, purustas gaasijuhtme ja elektriliinid ning mitu maja. Orus pole telefonsidet, elektrit ja gaasi. Venemaa ametlikel andmetel hukkus rusuvoolus kaheksa inimest, kohalike elanike sõnul aga 50-100 inimest. Teisipäeval oli Baksani orus peatänaval veel kahemeetrine vesi, kuna jõgi väljus rusuvoolu tõttu kallastest, teatas Enok. Ta lisas, et Eesti alpinistide buss osales kohalike elanike päästmisel ja aitas helikopteri maandumiskohale viia 16 kohalikku last.

 

 

 

 

Kolmandik eesti alpinistidest on veel Kaukaasias

ETA, 01.august 2000
(Uudise on edastanud BNS)

Rusuvoolust põhjustatud maanteeühenduse katkemine on takistanud Eesti alpinistide tagasipöördumist koju. Pühapäeval jõudis Noorte Matkaklubi ja Jaan Künnapi alpinismiklubi 33-liikmelisest grupist osa tagasi Eestisse, Kaukaasias on veel 11 eestlast.

Üks osalejatest, Tarmo Männard, rääkis ETA-le, et 33-st alpinistist kümme vallutas ka Elbruse 5642-meetrise tipu.

Rusuvoolu põhjusena nimetas Tarmo kunagi mägedesse hüdroelektrijaama ehitamise käigus rajatud tammi purunemist. "Jaama ehitamiseni ei jõutud, kuid tammi taha kogunes järv. Ülevooluavad, mille kaudu liigne vesi pidi ära voolama, jäid puhastamata ja tamm ei pidanud enam vee survele vastu ning läks katki," selgitas Tarmo, kelle sõnul juhtus see öösel kella poole kaheteistkümne paiku. All orus olnud linna inimesed jõudis miilits evakueerida, kuid oli ka neid elanikke, kes elupaigast ei lahkunud.

Tarmo ütles, et ametlikele andmetele on vastuargumendiks kohalike arvamus, mille järgi ei hukkunud mitte kaheksa inimest, nagu väideti ametlike andmete põhjal, vaid 150 kuni 200.

Tarmo sõnul nägi ta üht üheksakordset ühe trepikojaga elumaja, millest pool oli püsti, kuid teise poole oli rusuvool kaasa viinud. Vesi ja muda ulatuvad linnatänavail 2-2,5 meetri kõrgusele ning täidavad elamute esimesi ja teisi korruseid. Ainus välisilma viiv korralik tee on üleujutatud kahemeetrise veega, läbipääsu otsivad alpinistid leidsid mägedest viiva tee, kus mahub vaevu sõitma üks auto. Kaks eestlastest matkajate gruppi kasutas seda teed ja on nüüd Eestis tagasi, kuid 11 inimest, nende hulgas ka retke juht Jaan Künnap ning grupi arst jäid maha. Samuti ei pääse liikuma Pärnu bussijuhid Jüri Rand ja Jaan Heinsalu, kelle juhitav Pärnu bussipargi 14 tonni kaaluv Volvo-buss ei mahu kitsast mägirada sõitma.

Tarmo kinnitas, et kõik eestlased pääsesid rusuvoolust puutumata ning ka praegu seal viibijad on elu ja tervise juures. Ta ei osanud öelda, millal sinnajäänud alpinistid tagasi tulevad, kuid pakkus augusti teist või kolmandat nädalavahetust.

Kohutavad voolud mägedes

A. Muranov, "Maakera loodusjõudude kütkes"
Tallinn, 1986.a. lk.127-132
(Firni koduleheküljelt)

Paljud maailma linnad asuvad uhtkuhikutel - kohtades, kuhu mägedest väljuvad jõed on kuhjanud hulgaliselt setteid. Sealsete elanike rahulikule elule võib aga kriipsu peale tõmmata kohutav katastroof: elamud ja inimesed langevad ootamatult mäehiiglaste sülest vallanduva pimeda raevutseva loodusjõu - rusuvoolu - ohvriks. Mägedes elades pööratakse tähelepanu kuristike nõlvadele. Neis on näha kivirahnude ja rusu kuhjatisi, mis esimesel pilgul jätavad vormitu massi mulje. Tegelikult kujutavad nad endast kivijõgesid, kus voolavad vee asemel kivid. Nende voolamist pole võimalik märgata, sest see on väga aeglane: 1-2 m kuni 20-25 m aastas. Kivid roomavad pidevalt mööda nõlva alla, nende asemele aga nihkuvad uued.

Kust nad tulevad ??? Voolava vee, tuule ja temperatuurikõikumiste mõjul käib looduses lakkamatu murenemisprotsess. Nende väga aktiivsete looduslike tegurite toimel väheneb kivimiosakeste külgetõmbejõud. Kaljude küljest murduvad lahti tükid ja isegi suured pangad. Kõik see materjal veereb mööda mäenõlvu allapoole, puruneb väiksemateks tükkideks, voolav vesi haarab neid kaasa, lihvib ja peenestab veelgi. Kuhjudes pidevalt reljeefi madalamatesse osadesse, täiendab see materjal kivivoole.

Mägedes esineb sageli tugevaid äikesevihmu. Need sulatavad lund ja sunnivad ka liustikke sulama. Tormitsevad veed viivad allavoolu kaasa kive ja munakaid, kuid nad suudaksid veelgi enam tahket materjali kaasa haarata, seda võimaldavad kurummid. Nimelt valguvad valinguveed kergesti läbi kivikuhjatiste kurummide põhjani ja muudavad selle libedaks. Rusuvoolud, mis saavad alguse kõrgelt mägedest, hakkavad mööda nõlva alla sõitma. Nende liikumiskiirus ulatub mõnikord mitme meetrini sekundis. Haarates oma teekonnal kaasa uut murendmaterjali, muutub rusuvool nii võimsaks, et lükkab teelt kõrvale suuri rahne ja kivimürakaid. Laviin, mis koosneb veest, mudast ja kividest, liigub edasi tohutu võimsa vallina. Vastu takistust põrgates ta peatub, kuid mitte kauaks. Ülaltpoolt juurdetuleva vee ja kivimassi survel murtakse tõkkest läbi ning laviin sööstab alla, hävitades ning purustades kõik oma teel.

Rusuvoole on mitmesuguseid. Kaotanud oma ründejõu, hääbuvad ühed pärast lühikest teekonda. Teised läbivad kümneid kilomeetreid ja aina kasvades kannavad mägedest välja sadu tuhandeid ja isegi miljoneid kuupmeetreid tahket materjali. Suurem osa sellest sadestub uhtkuhikutena. Endine õitsev oaas muutub sügavatest uhtorgudest lõhestatud kivikõrbeks, on täis külvatud munakaid ja kivirahne.

Rusuvoolud tekivad: Kaukaasia, Siberi ja Kaug - Ida mägedes, Alpides, Kordiljeerides ning paljudes teistes mägirajoonides. Olenevalt sellest, missugune materjal on ülekaalus, liigitatakse rusuvoole:

• muda-,
• muda-kivi- ja
• vee-kivivooludeks.

Inimesed nimetavad rusuvoole mägidraakoniteks või kivielukateks. Need sõnad äratavad õudust ja meeleheidet, kuna hirmuäratavad rusuvoolud on põhjustanud palju muret ja õnnetust. Vesuuvi purske ajal 79.a. hävitas järskudelt nõlvadelt alla laskunud rusuvool Herculaneumi linna. Ta kihutas sellise kiirusega, et ükski elanik ei pääsenud. Irazu vulkaani jalamil Costa Ricas asub Cartago linn. Hiljuti ärkas vulkaan pärast pool sajandit kestnud uinakut ning paiskas linnale tohutul hulgal laavat ja tuhka. Seejärel algas selles piirkonnas uskumatult äge paduvihm. Ta tekitas võimsaid rusuvoole, mis pühkisid oma teelt kaljud, puud, laava. Linn ja ümbritsevad külad said tugevasti kannatada. Inimesed on pidanud tihti pidanud kohutavat kahevõitlust loodusjõuga, enamasti on kaotaja poolel selles võitluses olnud inimene.