Ilus ja ohtlik (07.08.2004)
(esimese loo lõpus)
Lumelaviinist napilt pääsenud eestlased päästsid kahe alpinisti elu
Allar Viivik, Kadri Jakobson
Neljapäeva varahommikul Kirgiisias Han-Tengri mäel vallandunud laviinis hukkus 11 ja jäi
kadunuks kuus alpinisti. Samas paigas olnud Eesti mägironijad pääsesid imekombel eluga
ning päästsid kahe inimese elu. Laviiniohu tõttu jätavad aga eestlased ekspeditsiooni pooleli.
Juuli lõpus Han-Tengrile sõitnud Jaan Künnapi juhitava 10liikmelise alpinistirühma
liige Kristjan-Erik Suurväli kirjeldab, et Eesti mägironijad jäid 4700meetri
kõrgusel vallandunud laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult. Eestlaste
mägironimisrühmas on ka üks naine ning ainsa eestlasena Mount Everesti vallutanud Alar Sikk.
'Eesti alpinistidega on kõik korras. Praegu on neil vaja taastuda ja shokist üle saada,'
nendib tollele mäele tõusmist korraldava firma Tjan-Shan direktor Vladimir Birjukov.
Ta kiidab eestlaste vaprust - nad päästsid tšehhi ja vene alpinisti elu ning aitasid
päästetööle väga tõhusalt kaasa.
'Nende grupis on arst Boriss Slepikovski, kes andis päästetuile kohapeal
vajalikku esmaabi,' lisab Birjukov.
Nii Jaan Künnap kui Boriss Slepikovski rääkisid eile ETV saates AK, et
pääsesid laviinistnapilt. Kümme minutit siia sinna,' ütles Künnap.
Ekspeditsioon jääb katki
Bishkeki firmast Ak-Sai Travel, mis ka korraldab tõuse Han-Tengrile, kinnitati samuti,
et Eesti alpinistid õnnetuses kannatada ei saanud, kuigi olid laviini puhkedes liustikul.
Praegu viibivad nad baaslaagris ja väljaspool ohtu.
Firmast öeldi SL Õhtulehele, et laviin surmas 11 inimest - viis tshehhi, kolm venelast ja
kolm ukrainlast. Siiani on kadunud kuus mägironijat ning 14 on haiglas.
Laviin puhkes varahommikul kell 04.30, mil mäge oli vallutamas umbes 50 alpinisti.
Et päästeteenistuse hinnangul on mäe lõunakülg endiselt väga laviiniohtlik, loobusid
eestlased neljapäeval tipu vallutamise üritustest ja naasid baaslaagrisse.
'Isa helistas ja ütles, et nendega on kõik korras,' teatab Jaan Künnapi tütar
Helen Künnap, kes peale isa ootab Kirgiisiast tagasi ka abikaasat Priit Simsonit.
Heleni teada on alpinistidel tagasisõiduks lennukipiletid aga alles 17.augustiks.
Nägi oma silmaga laviini
Kirgiisiasse lendasid eile ka Venemaa päästetöötajad, kes aitavad kadunud alpiniste otsida.
Ühe kannatanu sõnul alustas tema grupp mäkketõusu öösel. 4500-4600 meetri kõrgusel
tabas neid laviin. 'Suur laviin... See oli jää,' kirjeldas ta.
Teine kannatanu, novosibirsklane Mihhail Neboiko ütles ajakirjanikele, et viimane,
mida ta nägi, oli palju lund. Tema grupis oli kolm venelast.
'See oligi jäälaviin, mis ohvreid nõudis,' kinnitab neli korda Han-Tengril käinud
alpinist Tõivo Sarmet.
Sarmeti sõnul pääseb kõnealusesse mäetippu läbi kõrge kaljuprao, mille kohal ripuvad
jääkarniisid. Viimaste taha kogunev lumemass pääseb aga aeg-ajalt valla ning prantsatab
koos jäälahmakatega orgu. 'Eriti ohtlik on käia seal pärast päikesetõusu, kui kivid
soojenevad,' teab Sarmet.
1993.aastal nägi ta samal mäel laviini, milles hukkusid Venemaa üks kuulsamaid alpiniste,
Dzhomolungma vallutaja Valeri Hrishtshatõi ja kaks inglast.
'Hrishtshatõi eiras hoiatust ning ronis üles kell 9,' nendib Sarmet. Vilunud mägironija
nimetab Han-Tengrit raskeks mäeks, kuhu ronimine on tehniliselt keerukam kui
Dzhomolungma alistamine.

Ilus ja ohtlik
Han-Tengri mäetipp on Kesk-Tjan-Shani mäestiku Tengri-Tagi aheliku kõrgeim tipp -
koos 15meetrise lumekupliga 6995meetrit.
Kasahhid ja kirgiisid nimetavad mäge ka türgikeelse nimega Kan-Too (verine mägi),
sest päikeseloojang värvib selle erepunaseks.
Toda püramiidjat mäge peetakse maailma üheks ilusamaks, aga ka ohtlikumaks tipuks.
- 1986.aasta augustis jäid seal laviini alla ja said surma kolm vene alpinisti
- 1987.aasta hukkus mäkketõusul grupp Moskva alpiniste
- 1993.aasta hukkus kolm inglise ja kaks Kasahstani kogenud mägironijat
- 2000.aasta augustis jäid seal laviini alla kaks vene ja üks valgevene alpinist
- 2001.aasta 5.augustil hukkus 18aastane vene tudeng
- 2003.aasta hukkus 22aastane poola alpinist
- 2004.aasta hukkus juulis aga 26aastane poolakas
(ja lisaks nüüd hukkunud alpinistid)
Han-Tengri vallutasid 11.septembril 1931 esimestena vene alpinistid Pogrebetski,
Sauberer ja Tjurin.
Esimeste eestlastena tõusid 1987 tippu Jaan Künnap, Alfred Lõhmus ja Kalev Muru
koos Vene grupiga.
1989 käis seal Eesti grupp Tõivo Sarmeti juhtimisel ning tippu tõusis kaks inimest.
1990 jõudis tippu esimene eestlanna Helme Suuk; eestlased käisid seal veel ka 1993.